Fotod komeedist C/2025 A6 (Lemmon)

Nagu arvata, siis kihab sotsiaalmeedia fotodest ja videotest, millel selle sügise kuulus komeet C/2025 A6 (Lemmon). Vähemalt meie sotsiaalmeedia, mille algoritmid on häälestunud ilmselt päris tugevalt astronoomia poole. Neist mõnda erilisemat välja valida on üsna raske ülesanne, aga midagi on jäi silma küll.

Kuigi Eesti kohal on lähipäevad (ja võib-olla lähinädalad) pilvised, muutub komeet Lemmon veel paar päeva Maa taevas heledamaks. Seda põhjusel, et kuigi teisipäeva hommikul saavutas see lähima punkti Maale ning nüüd see pidevalt kaugeneb, läheneb see samas Päikesele. Päikesele lähemal on komeedi koomas ja sabas hajunud valgus intensiivsem ning komeet paistab isegi veidi kaugemal kokkuvõttes heledam. Seega neil, kes parasjagu viibivad madalamatel ja selgematel laiuskraadidel, tasub seda taevast veel selle nädala õhtutel kindlasti otsida.

Arvata võib, et komeedifotosid tuleb veel ja veel...

Hea tabamus Kaliforniast, kus on korraga näha vasakul komeeti C/2025 A6 (Lemmon) ja paremal üht suuremat sorti meteoori. Neid kahte väga erinevat tüüpi objekti või nähtust aetakse just fotodel omavahel segi. Kui komeet on kilomeetreid lai jäine keha, mille puhul me näeme tegelikult kümneid tuhandeid kilomeetreid laia gaasikesta (koomat) ja miljoneid kilomeetreid pikka saba, siis meteoor on pisikene kivikillukene, mis Maa atmosfääris ära põleb. Kahe objekti kauguste erinevus on meeletu. Komeet asub antud fotol vaatlejast ligemale 90 miljoni kilomeetri kaugusel. Meteoor seevastu kusagil sajakonna kilomeetri kaugusel.

Autor: Henry Lee

Poolest sajast pika säriajaga fotost kokku pandud komposiitfoto komeedist C/2025 A6 (Lemmon) Slovakkias asuva Kõrg-Tatra mäestiku kohal. Fotol on hästi eristavad komeedi kaks saba, mille vaheline nurk lähipäevadel ja -nädalatel üha suureneb. Pikem ja sinisem saba on komeedi niinimetatud ioonsaba, mille põhjustajaks on päikesetuul ja valgusrõhk, mis komeedi küljest lahti aurustunud gaasiaatomeid ja -ioone endast eemale puhub. Ioonsaba on komeedil alati suunatud Päikesest eemale. See tähendab, et Päikesest näiteks eemaldudes kihutab komeet "saba-ees". Teist, fotol laiemat ja hajusamat saba kutsutakse komeedi tolmusabaks ning see koosneb komeedi jääst vabanenud tolmuosakestest. Tolmusaba erinev suund on tingitud sellest, et Päikese valgusrõhk mõjutab raskemaid tolmuosakesi nõrgemalt kui kergeid gaasiosakesi. Et komeedi periheeli (Päikesele lähim punkt) lähenedes kõverdub selle trajektoor üsna tugevalt, järgivad kerged tolmuosakesed mingil määral selle eelnevat sirgjoonelisemat orbiiti.

Autorid: Tomáš Slovinský ja Constantine Themelis

Üleval 1163 kaadrist koosnev aegvõte komeedi C/2025 A6 (Lemmon) loojumisest Californias Salidase linna ümbritsevate Antero ja Princeton mäe taha. Aegvõttel on näha sadu lennukeid, helikoptereid ja satelliite. Kui pingsalt vaadata, siis on videost näha ka komeedi enda liikumist tähtede suhtes. Kihutab see hetkel planeetidevahelises ruumis peadpööritavad 50 kilomeetrit sekundis.

Autor: Lars Leber