Teisipäev, 1. veebruar 2022

Kosmoseprügi põrkub Kuuga

SpaceX looja Elon Musk on kaua rääkinud, et tema kosmosetehnoloogiaettevõtte üheks sihiks on maandada (või kuundada?) oma raketid Kuul eesmärgiga luua sinna alaline baas inimkonna edasisteks kosmosevallutusteks. Nüüd näib, et vähemalt osaliselt võib see juhtuda juba mõne nädala pärast, kui üks SpaceX raketikere näib olevat kokkupõrkekursil Kuuga.

2015. aasta veebruaril toimetas SpaceX Falcon 9 kanderakett Maast 1,5 miljoni kilomeetri kaugusele (Maa Lagrange L1 punkti) USA rahvusliku ookeani- ja atmosfäärinähtuste agentuuri (NOAA) satelliidi. Peale kütuse lõppemist sai raketi tühjast astmest 4,4 tonnine kosmoseprügi, millel on olnud väga väljavenitatud orbiiit. Kuigi Kuu, Päikese ja Maa gravitatsioonilised mõjud on teinud raketiastme pikaajalisema orbiidi väljaarvutamise keeruliseks väidab astronoom ja orbitaalmehhaanika spetsialist Bill Gray, et 4. märtsil peaks see tema arvutuste kohaselt põrkuma Kuuga. Sellega oleks tegu inimkonna esimese taolise juhusliku kokkupõrkega.

SpaceX Falcon 9 start ja Kuu. Autor: Trevor Mahlmann

Paraku ei leia ligi 3 kilomeetrit sekundis liikuva rauakolaka kokkupõrge aset Kuu meie poole vaataval küljel, vaid kusagil selle niinimetatud tagumisel küljel. Väga hea õnne korral võib see olla aga nähtav läbi USA Lunar Reconnaissance Orbiteri nimelise kosmoseaparaadi kaamerate, mis juba 2009. aastast meie kaaslase ümber tiirutab ja selle pinda kõrgresolutsioonis uurib. Kui kokkupõrke enda jäädvustamine on statistiliselt ebatõenäoline (see võib parasjagu viibida teisel pool Kuud), siis ilmselt suudab see hiljem üles leida raketiastme poolt kuupinnasesse löödud kraatri. Seal välja paisatud pinnase koostise uurimine omab kindlasti ka teaduslikku väärtust.

Kõnealuse raketiastme trajektoor Maa orbiidil, mis saab oma lõpu 4. märtsil. Kuu orbiit rohelisega.

Hetkel on Kuu tagumisel küljel kaks aparaati. Esimene on neist sinna 1962. aastal puruks kukkunud USA Ranger 4 sond ja Hiina Chang'e 4 maandur, mis maandus sinna edukalt 2019. aasta alguses ning mille lähistel veereb siiani ringi Yutu-2 kulgur. Oleks astronoomiline kokkusattumus (mille sarnaseid aeg-ajalt ikka ette tuleb), kui juhitamatu raketiaste nende lähistele kukuks ning neid kuidagi kahjustaks.
Inimkond on Kuuga tahtlikult ja ka pool-kogemata põrgatanud mitmeid aparaate. Viimaste puhul on tegu olnud missioonidega, mis on mingil põhjusel ebaõnnestunud ning pehme maandumise asemel sinna liigsel kiirusel sisse sõitnud. Esimeste näol on aga tegemist olnudki niinimetatud kuupõrgatajatega, mille eesmärgiks on olnud Kuu pinda vägivaldsete kokkupõrgete ja nende käigus saadud andmete põhjal uurida (seda eriti enne mehitatud missioone).
Esimeseks edukaks kuupõrgatajaks oli Nõukogude Liidu Luna 2, mis põrkus Kuuga 13. septembril 1959 (kõigest kaks aastat peale seda, kui Maa orbiidile toimetati esimene edukas satelliit Sputnik-1). 390 kilogrammi kaalunud ja Kuuga 3,3 kilomeetrit sekundis kohtunud sond vabastas päev enne kokkupõrget enda pardalt naatriumgaasi, mis moodustas sondi ümber heleda pilve, mida oli võimalik teleskoopidega vaadelda Maalt (väidetavalt tahtsid venelased välistada võimaluse, et ameeriklased nende missiooni väljamõeldiseks peavad) ning vahetult enne kokkupõrget puistas sond laengute abil Kuu pinnale 144 viisnurkset titaanist medaljoni, mille peale oli graveeritud Nõukogude Liidu vapp ja tekst СССР СЕНТЯБРЬ 1959 ehk USSR SEPTEMBER 1959.

Luna 2 pardal olnud laengutega täidetud titaankerad, mis õhati mõned hetked enne kokkupõrget Kuuga eesmärgida puistada meie kaaslase pinnale ühtkokku 144 viisnurkset titaanist medaljoni rahvuslike sümbolitega Maalt.


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar