Enamik tähistaevaga tutvust teinud inimestest peaksid sügisesest ja talvisest taevast suurema vaevata üles leidma Sõela - meile kõige lähema hajustäheparve, mis paistab otsekui miniatuurne Suur Vanker Sõnni tähtkuju keskel. Rahvusvaheliselt tuntakse seda mütoloogiliste Plejaadide ehk Seitsme õe järgi või jaapanipäraselt Subaru* nime all. Prantsuse komeediküti Charles Messieri kuulsas 110-liikmelises heledate objektide kataloogis kannab see järjekorranumbrit 45.
Keskmiselt hea silmanägemisega varustatud inimene suudab parves ära eristada viis-kuus kõige heledamat tähte, binokkel lubab neid kokku lugeda kümneid ja hobiteleskoop sadu. Tegelikult sisaldab see meie jaoks kosmilises mõttes kiviviske kaugusel (440 valgusaastat) ja verinoor (alla 100 miljoni aasta) täheparv oma paarikümne valgusaastase läbimõõdu juures tuhandeid tähti.
Vähekene võimsam teleskoop ja/või pikema säriajaga foto näitab, et Plejaadid ei koosne üksnes noortest ja kuumadest tähtedest, vaid nende vahel helendab sinakalt gaas ja tolm. Algselt arvati, et selle näol on tegemist täheloomest üle jäänud materjaliga, mis pole veel tähtede poolt "minema puhutud". Nüüdseks aga teatakse, et täheparv ja selle poolt valgustatud hõre peegeldusudu ei ole üksteisega otseselt seotud, vaid nad on Linnutees tiireldes puhtjuhuslikult üksteisega kohtunud. Täpsed mõõtmised näitavad, et parve ja udu kiirused on üksteisega kusagil 18 kilomeetrit sekundis nihkes. Sellises tempos kulub veel miljoneid aastaid, enne kui täheparv udust täielikult väljub.
All on näha NASA WISE nimelise kosmoseteleskoobi fotot tuttavatest Plejaadidest väga ebatavalises valguses. Nimelt jäädvustab 16 tollise teleskoobiga varustatud WISE (Wide-field Infrared Survey Explorer) taevast silmale nähtamatus pikema lainepikkusega infrapunakiirguses. See lubab meil (pärast nähtamatu valguse tõlkimist nähtavatesse värvidesse) näha muidu tähtede poolt pimestatud ja vaid paiguti valgustatud udu terves ulatuses. Värvid vastavad infrapuna lainepikkustele järgnevalt: punane - 24 mikronit, roheline - 12 mikronit, sinine - 4,6 mikronit. Udu voolavad filamendid ja sõlmed on kujundatud täheparve kuumade ja massiivsete tähtede tuule (tähepinnalt minema heidetud laetud osakesed) poolt, mis lükkab erineva suurusega tolmuterakesi endast eemale.
Plejaade tasub järelejäänud talvel otsida õhtuti suhteliselt kõrgelt edelataevast, kuulsast Orioni tähtkujust lääne pool. Nende kahe vahele jääb veel Plejaadidest veidi vanem ning palju hajusam hajusparv, mida kutsutakse Sõimeks või Hüaadideks (M44). Sõime lähistel särab silmnähtavalt punane hiidtäht Aldebaraan, mis asub meile tegelikult kümme korda lähemal kui parv ise. Kümmekond nurgakraadi selle kohal paistab isegi Aldebaraanist punasem planeet Marss.
*Subaruomanikud võivad minna ja vaadata, et mis nende auto logol kujutatud on.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar