Üks astronoomia raskemini hoomatavaid aspekte on kindlasti planeetide, tähtede ja galaktikate vahelised kaugused ja mõõtmed. Pole ka midagi imestada. Isegi elementaarne mõõtühik valgusaasta kõlab oma ligi 9,5 triljoni kilomeetriga jaburalt pika vahemaana. Samuti ei näi meile eriti mõttekana tunduvat, et näiteks meie Päike on Maast 109 korda suurema läbimõõduga või et meie galaktika sisaldab umbes pool triljonit individuaalset tähte.
Et asja pisut lihtsamaks teha tasub need suurused ja vahemaad taandada meile igapäevasest elust tuttavateks mõõtmeteks, jättes aga nende omavahelised mõõtkavad samaks. Kasuks tulevad ka tuttavad asukohad.
Alustame kõigepealt Päikesest, mille tegelik läbimõõt on ümardatult 1 400 000 kilomeetrit ja kahandame ta määrustepärase korvpalli suuruseks (24,26 cm) ning paigutame ta Tõrva vastvalminud keskväljakul kõrguva kellatorni tippu. Kui Päike oleks korvpalli suurune, siis kui suur oleks Maa ja kui kaugel ta sellest asuks? Tuleb välja, et Maad tasub sellises mõõtkavas võrrelda seesamiseemne või mõne pisema riisiteraga (2,2 mm), mis asub Päikesest umbes 25 meetri kaugusel ehk umbes Läti saatkonna ukse juures.
Meie Päikesesüsteemi suurim planeet Jupiter oleks sellisel juhul mureli mõõtu (2,3 cm) ning tiirleks ümber Päikese umbes 130 meetri kaugusel, millele vastab kellatorni ja kesklinna Konsumi ukse vaheline maa.
Päikesesüsteemi kaugeim ametlik planeet Neptuun oleks selles mõõtkavas hernetera suurune (8 mm) ning asuks Päikesest 778 meetri kaugusel ligikaudu Maxima ukse ees.
Siit edasi meie teise lähima tähe Proxima Centauri (Alpha Centauri C) kaugust arvutades on raske mitte märgata äkilist hüpet. Nimelt asuks see Päikesest 4,25 valgusaasta kaugusel olev punane kääbustäht, mida võib võrrelda suuruselt ploomiga (3,7 cm), Tõrvast umbes 7000 kilomeetri kaugusel New Yorgis!*
 |
| Tõrva ja New Yorki vahemaa mööda Maa kumerat pinda. |
Siinkohal võiks välja arvutada ka kaugeima inimkätega valmistatud objekti kosmosesond Voyager 1 poolt läbitud vahemaa. Kui lähim täht asub New Yorgis, siis Voyager on 40 aasta, 6 kuu ja 26 päevaga jõudnud Tõrvast kõigest pooleteise kilomeetri jagu välja sõita ning asub kusagil Jõgeveste teeotsa kandis (tegelikult ca 21 miljardi kilomeetri kaugusel). Olles ühtlasi kiireim Päikesesüsteemist eemalduv tehislik objekt (17 km/s), kaugeneb ta vastavalt mõõtkavale Tõrva keskväljakust umbes 93 meetri jagu aastas. Kahjuks tähendab see, et esimene valgusaasta täitub sondil alles 20 000 aasta pärast ning lähima täheni (kui see selle poole ka teel oleks) jõuaks see umbes 85 000 aasta pärast.
Suuremaid kaugusi arvutades hakkab ka meie korvpalli-Päikesega mõõtkava meid alt vedama. Näiteks Linnutee galaktika keskpunkt asuks selle järgi Tõrvast sama kaugel kui Veenuse orbiit (vastavalt 26 000 valgusaastat ja 42 miljonit kilomeetrit). Meie lähim hiidgalaktika Andromeeda asuks kusagil Neptuuni orbiidi juures (2,5 miljonit valgusaastat/4,1 triljonit kilomeetrit) ja vaadeldava Universumi "äär" umbes 19 korda kaugemal kui lähim täht (46,5 miljardit valgusaastat/762 triljonit kilomeetrit).
Asi ei lähe ka eriti paremaks kui kahandada Päike mannatera suuruseks (1 mm). Sellisel juhul asuks Linnutee kese meist poolel teel Kuule, Andromeeda kolmandik maast Veenuseni ning Universumi "serv" umbes kolmandiku valgusaasta kaugusel. Tolmukübeme suurune Maa asuks selle mannatera suhtes 10 cm kaugusel, Jupiter 53 cm kaugusel, Neptuun 3,2 meetri kaugusel, Voyager 15 meetri kaugusel ja lähim täht Valga linna piiril.
Kuna inimesed suudavad mugavalt ette kujutada kõigest mõne kilomeetriseid vahemaid, võib sellest kõigest järeldada, et kuigi me võime korvpalli või mannateraga mööda Tõrva linna ringi jalutada ning kujutada ette Päikesesüsteemi mõõtmeid, jäävad tähtede ja galaktikate omavahelised kaugused meile alatiseks hoomamatuks.
* Tõrva ja New Yorki vahemaa (ca 7000 km) kulgeb mööda Maa kumerat pinda.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar