Tundub, et tuleval ööl Eesti aja järgi kell 01:24 stardib Artemis II viimaks missioonile, et viia inimesed peale enam kui poolt sajandit kestnud pausi taas Kuu juurde. Nendeks inimesteks on NASA astronaudid Reid Wiseman, Victor Glover ja Christina Koch ning Kanada Kosmoseagentuuri astronaut Jeremy Hansen. Pole kahtlustki, et missioon saab olema üks märgilisemaid mehitatud lende viimastel aastakümnetel ning suurepärased ülekanded ja fotod sellest on garanteeritud.
SLS rakett Kennedy komosekeskuse stardiplatvormil. Foto: Coldlife Photography
Kuigi Kuu juurde jõudmine ja sellest sõna otseses mõttes tagant mööda lendamine on õnnestunud missiooni tulemuseks, ei ole see otseselt missiooni eesmärk. Eesmärgiks on testida ligi saja meetri pikkust NASA SLS kuuraketti, Orioni kapslit (kannab antud missioonil nime Integrity) ja selle Euroopa Kosmoseagentuuri poolt arendatud ja ehitatud teenindusmoodulit mehitatud kontekstis ja reaalses elus. Mainimata ei saa jätta ka maapealse juhtimiskeskuse kokkuharjutamist taolise missiooni koordineerimiseks. Artemise programmi pikem eesmärk on viia inimesed tagasi Kuu pinnale ja luua eeldused mehitatud baasideks Kuu lõunapoolusel. Selleks on vaja reaalseid kogemusi, mida ei saa mingist piirist edasi enam koguda arvutuste ja simulatsioonide abil.
All aga pisut detailsemalt, mida eelseisvast stardist ja sellele järgnevast 10-päevasest missioonist oodata. Jõudumööda üritame suuremaid etappe sellest eelolevatel päevadel ka siin lehel kajastada.
 |
| Artemis II missiooni astronaudid. Vasakult: Jeremy Hansen, Christina Koch, Victor Glover ja Reid Wiseman. Foto: Coldlife Photography |
Enne starti:
Raketi ettevalmistamine saab alguse 48 tundi enne starti. Raketi akud laetakse ning raketi õõnsused pumbatakse täis mittepõlevat lämmastikgaasi. 10 tundi enne starti otsustatakse ilmaprognooside põhjal, kas raketti hakatakse tankima või mitte. Kui tuleb positiivne otsus, asutakse jahutama kütusevoolikuid. Kütuse tankimisel pumbatakse raketi esimesse ja teise astmesse 2,7 miljonit liitrit vedelat vesinikku ja hapnikku. 8 tundi enne starti meeskond ärkab ja paneb selga skafandrid. 4 tundi enne starti sisenevad nad raketi otsas asuvasse Orioni kapslisse. Sooritatakse lekke- ja sidetestid, kapsli uks suletakse. 45 minutit enne starti lahkub teenindav personal raketi juurest. 16 minutit enne starti tehakse viimased kontrollid. 8 minutit enne tõmmatakse raketi juurest eemale meeskonnatunnel. 5 minutit enne muutub aktiivseks raketi ninas asuv põgenemissüsteem. 2 minutit enne lülitatakse rakett sisemisele toitele. 30 sekundit enne hakkab tööle automaatne stardiloendur, mis kontrollib tuhandeid süsteeme sekundis. Kui see tuvastab mingi vea, start katkestatakse. 6,6 sekundit enne käivituvad raketi peamootorid. 3 sekundit enne saavutavad peamootorid maksimaalse tõukejõu.
Start! Raketi külgedel asuvad tahkekütusetõukurid käivituvad ja rakett kerkib platvormilt.
10 sekundit hiljem annab kohalik stardijuht juhtimise üle juhtimiskeskusele Houstonis. 90 sekundit – rakett saavutab niinimetatud "Max Q" ehk hetke, mil raketile mõjuvad maksimaalsed atmosfäärijõud. 2 minutit – tahkekütusetõukurid eralduvad raketist umbes 48 kilomeetri kõrgusel; rakett liigub selleks hetkeks umbes 1,4 kilomeetrit sekundis. Tühjad tõukurid kukuvad Atlandi ookeani. 3 minutit – põgenemissüsteem raketi ninas eraldub. 8 minutit – raketi peaaste seiskub, rakett asub umbes 160 kilomeetri kõrgusel ja liigub umbes 7,7 kilomeetrit sekundis. Orioni pardal valitseb esmakordselt kaaluta olek. 20 sekundit hiljem raketi peaaste eraldub. 20 minutit peale starti volditakse lahti Orioni päikesepaneelid. 50 minutit peale starti käivitub raketi teise astme (ICPS) mootor, mis lükkab Orioni kapsli (Integrity) ja Euroopa teenindusmooduli (ESM) Maa ümber kõrgemale orbiidile. Kaks tundi peale starti käivituvad ICPS-i mootorid uuesti, et lükata Integrity Maa ümber piklikule orbiidile, mis ulatub Maast kaugemas punktis mitmekümne tuhande kilomeetri kaugusele. Kolm tundi peale starti eraldub Integrity ja teenindusmoodul ICPS-i küljest. Integrity juhtimine võetakse meeskonna poolt üle ning kasutades sihtmärgina ICPS-i, sooritatakse erinevaid harjutusmanöövreid, mis simuleerivad põkkumist, lähenemist ja kaugenemist. Viis tundi peale starti eralduvad ICPS-i küljest viis kuupsatelliiti. Tegemist on erinevate kosmoseagentuuride minisatelliitidega, mille eesmärk on uurida sidet, kosmilist kiirgust ja erinevaid materjale.
Enne missiooni esimese päeva lõppu katsetavad astronaudid Integrity erinevaid sidesüsteeme, kosmosetualetti (mõeldud meestele ja naistele) ja CO₂ filtreid. Astronaudid söövad ja magavad kahes 4-tunnises vahetuses.
Integrity piklik orbiit ümber Maa tähendab, et selle kaugemas punktis asub see kaugemal kui valdav enamus Maa ümber asuvatest side- ja GPS-satelliitidest. See tähendab, et side Integrity ja Maa vahel käib läbi NASA Süvakosmose võrgustiku. Tegemist on Ameerikas, Hispaanias ja Austraalias asuvate sidejaamadega, millest kaks on alati Integrity vaateväljas.
Teise päeva alguses käivitatakse mitmeks minutiks Integrity peamootor, et anda sellele vajalik kiirus lahkumaks Maa orbiidilt ning jõuda Kuu juurde. Manöövri nimeks inglise keeles on "translunar injection" ehk TLI. Kiirus ja suund on välja arvutatud selliselt, et Integrity trajektoori kõverdab tagasi Maale naasemiseks vajalikuks Kuu enda gravitatsioon — seda isegi juhul, kui kosmoselaeva peamootor mingil põhjusel kasutuks muutub. Kui Integrity on mitmepäevaseks teekonnaks teele saadetud, teevad astronaudid trenni (selleks on pardal spetsiaalne seadeldis) ja videokõnesid Maaga. Ilmselt sellel hetkel toimuvad intervjuud.
Kolmandal kuni viiendal päeval korrigeeritakse mitu korda Integrity trajektoori pisemate gaasitõukurite abil. Meeskond teeb pardal erinevaid meditsiinilisi ja kiirgusvarjestuse teste ning katsetab oma skafandreid.
 |
| Artemis II missiooni infograafik. PS: Maa ja Kuu vaheline kaugus ei ole mõõtkavas. Allikas: NASA |
Kuuendal päeval jõutakse Kuu juurde ning liigutakse ümber selle niinimetatud tagumise külje. Lähimas punktis asuvad nad Kuu pinnast umbes 9000 kilomeetri kaugusel ning on reaalne võimalus, et meeskonnast saab Maast kõige kaugemale reisinud inimesed ajaloos. Eelmine rekord kuulub Apollo 13 missioonile, kus nad asusid Maast kõige enam 400 041 kilomeetri kaugusel. Selle kõige jooksul teevad astronaudid Kuust ohtralt fotosid ja videoid ning kindlasti kantakse kõike üle otseülekandes ja enneolematult heas lahutuses.
Seitsmes kuni üheksas päev kuulub tagasireisile. Integrity sooritab mitu kursikorrektsiooni, meeskond katsetab võimalust ehitada pardal olevast varustusest kiirgusvarjestust (juhuks kui sarnase missiooni ajal toimub päikesetorm). Muidu on astronautidel nii-öelda vaba aeg.
Kümnendal päeval riietuvad astronaudid oma skafandritesse ja kusagil 122 000 kilomeetri kaugusel Maast eraldub Integrity teenindusmoodul meeskonda sisaldavast kapslist. Kapsel siseneb Maa atmosfääri kiirusel üle 11 kilomeetri sekundis, mis kuumutab kuumuskilbi temperatuurini umbes 2700 kraadi. Kapslis valitseb sellel hetkel 4G jõud, mis tähendab, et astronaudid tunnevad end neli korda raskemana kui muidu. Peale kümmet päeva kaalutust on tegemist üsna ekstreemse olukorraga. Siinkohal on taas võimalus rekordiks: kiireima atmosfääri sisenemise rekord (11,08 km/s) kuulub praegu Apollo 10 missioonile aastast 1969. Artemis II peaks selle napilt ületama.
Integrity kapsel aeglustatakse kiiruseni 27 kilomeetrit tunnis kaheksa langevarju abil ning see peaks maanduma võrdlemisi vaikselt Vaiksesse ookeani California San Diego lähistel. Peale korjatakse nad spetsiaalse laeva abil kõige enam kahe tunni jooksul peale maandumist.
Ja nii käiakse Kuu juures.
Antud artikli avaldamise ajaks on Artemis II stardiloendur käivitatud ja päeva jooksul tehakse otsus, kas alustada raketi tankimisega või mitte. Hetkel on Floridas Kennedy kosmosekeskuse kohal ilm hea ja start tundub tõenäoline.
Artemis II stardiaken avaneb Eesti aja järgi peale südaööd kell 01:24 ja kestab kaks tundi. Otseülekandes saab olukorda juba praegu vaadata siit:
Otseülekanne Philip Slossi kommentaaridega (saab ka küsimusi esitada):
