Neljapäev, 12. aprill 2018

Copernicuse programm ja satelliidifotod Maast

Peatuks hetke ning lõputuna tunduva kosmose vaatlemise vahepeal langetaks pead ning vaataks, mis toimub meie koduplaneedil. 1998 aastal allkirjad asutamisleppele saanud Euroopa kosmoseagentuuri(ESA) Copernicuse programmi nimetatakse suurimaks Maa seiramiseks mõeldud süsteemiks. 

Käsitletava programmi eestvedajateks ja rahastajateks on 2/3 osas Euroopa Liit ja 1/3 osas ESA ning ühtekokku on 20 aasta jooksul projekti paigutatud ligi 7 miljardit eurot. Kuigi summad on suured ja panustatud töötunnid veel hinnalisemad on kogu programmi käigus kogutud andmed vabakasutuses ja seega kõigile kättesaadavad. Küsimuse tekkimisel, miks rääkida kosmoseprogrammi juures Euroopa liidust, selle juhtimisest ja rahast, siis vastus kõlab lakooniliselt – kogutud informatsioonist ja selle kasutamisest loodetakse otseselt või kaudselt EL’le SKT 1,5 – 2% kasvu. Ja seda informatsiooni on kogunenud ja kogutakse suurtel mahtudel juurde.






Süsteemikirjeldusest - soov on orbiidile saata 10 erinevat missiooni, mida nimetatakse vastavalt Sentinel-1 kuni Sentinel-10 ning igas missioonis võib satelliitide arv küündida kuni neljani. Iga missioon kätkeb endas erinevat ülesannet, mis kajastub ka satelliitide varustuses. Kui Sentinel-1 ja Sentinel-2 kannavad vastavalt tehisavaradarit (SAR) ja kaamelaadset toodet – multispektraalne instrument(MSI), mis tagavad regulaarsed radari- ja optilised pildid, mida on võimalik rakendada erinevates valdkondades, siis ülejäänud satelliitide koguvad andmeid spetsiifilisemate nähtuste uurimiseks. Näitena atmosfääri ja õhukvaliteet, jää-, lume- ja veeseire, süsiniku ja temperatuuri uurimine jne.


Esimeste missioonide lähetamisega alustati 2014 aastal ning hetkel tiirlevad orbiidil kaks Sentinel-1 ja Sentinel-2 satelliiti ning üks Sentinel-3. Värsked radariandmed kogutakse Eesti kohal iga 5 päeva järel, optilised pildid iga kuue päeva järel.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar