Esmaspäev, 23. september 2019

Tähtedevahelise komeedi külastus

Augusti lõpus avastas Krimmi poolsaarel tegutsev amatöörastronoom Gennadi Borisov senitundmatu komeedi. Nüüdseks on selgunud, et tegemist on peaaegu kindlasti Päikesesüsteemi välise kehaga, mis on enne meile külla saabumist sadu miljoneid aastaid avakosmoses ringi rännanud. Tähisega C/2019 Q4 komeeti kutsutakse avastaja järgi Borisoviks.
Siiani parim foto Borisovi komeedist. Foto on tehtud Hawaii saarel asuva Gemini North teleskoobiga.
Komeedi suuruse kohta ei ole veel midagi kindlat teada, kuid hinnangud läbimõõdust kõiguvad 2-12 kilomeetri vahel. Küll aga näitavad arvutused, et Päikesesüsteemist see kuidagi pärineda ei saa. Nimelt saab iga Päikese ümber tiirleva taevakeha orbiiti iseloomustada ekstsentrilisuse määraga, mis jääb 0 ja 1 vahele (0 - täiuslikult ringikujuline, 1 - võimalikult piklik). Kui 2017. aastal esimesena avastatud Päikesesüsteemi välisel kehal Oumuamual oli see arv 1,2 siis Borisovil on orbiidi ekstentrilisus 3,7. Põhimõtteliselt kihutab komeet Päikesesüsteemist läbi, saades vaid pisut Päikese gravitatsiooni poolt mõjutatud ja suundub siis edasi teiste tähtede poole.
Borisovi trajektoor (kollane) läbi Päikesesüsteemi sisealade. Punasega on tähistatud Oumuamua trajektoor paar aastat tagasi. Tumesinine on Maa orbiit.
Avastamise hetkel asus Borisov meist 450 miljoni kilomeetri kaugusel. Saabudes ekliptika (planeetide ühine tiirlemistasand) kohalt, läbib see selle käesoleva aasta detsembris. Sellel hetkel asub ta Päikesest kaks korda kaugemal kui Maa ehk natukene kaugemal kui Marss ning saavutab oma suurima heleduse (silmaga siiski ei näe).
Senised teleskoobivaatlused on näidanud, et koostiselt on Borisov üsna tavaline komeet (jää ja tolm). Tõenäoliselt alustas ta oma teed mõne noore tähe juurest, mille ümber alles hakkasid planeedid moodustuma ning mille sünnivalude käigus ta "välja visati".
Kunstniku nägemus Oumuamuast.
Pole vaja vist isegi mainida, et astronoomide jaoks oleks C/2019 Q4 lähem uurimine tõeline märg unenägu. Paraku puudub meie planeedil võimekus saata nii kiiresti välja sondi komeediga kohtuma. NASA väitel vajaksid nad selliseks missiooniks vähemalt viie aastast hoiatust. Huvitav, kas sama kehtiks ka siis, kui tegemist oleks mõne hüljatud või hiberneeriva kosmoselaevaga teise tähe juurest.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar