neljapäev, 22. september 2022

Webb pildistas Neptuuni

Nii head pilti Päikesesüsteemi kaugeima planeedi - Neptuuni - rõngastest nägime me viimati 1989. aastal kui seda külastas esimese ja viimase uurimissondina legendaarne Voyager 2. Äsjaavaldatud foto autoriks on James Webbi kosmoseteleskoop, mis pildistas jäähiidu ja selle kuid lähiinfrapunakiirguses. Miski, mida pole varem üldse tehtud.

Kuna Neptuun sisaldab suures koguses metaanigaasi, mis neelab aplalt infrapunakiirgust, paistab planeet fotol üsna tume. Rolli mängib selles ka Neptuuni kaugus Päikesest - 4,3 miljardit kilomeetrit, mis tähendab, et isegi südapäevase päikese käes on seal maise videvikuga võrreldavad valgusolud. Natukene heledamad laigud planeedi atmosfääris säravad valgemalt tänu sealsele metaanijääle, mis peegeldab infrapunakiirgust suhteliselt hästi. Neptuuni rõngad koosnevad seevastu peamiselt orgaanilistest ühenditest ning on vähemalt nähtavas valguses väga tumedad.

Webbi kosmoseteleskoobi foto Neptuunist.

Webbi kosmoseteleskoobi foto Neptuunist.

Webbi kosmoseteleskoobi foto Neptuunist.

Neptuun Voyager 2 kaameras 1989. aastal.

Maa ja Neptuuni suuruste võrdlus.

Neptuuni rõngad, nagu neid nägi Voyager 2 üle 30 aasta tagasi.

Hiidkuu Tritoni valgustatud poolkera. Foto on tehtud 1989. aastal Voyager 2 möödalennu käigus.

Lisaks planeedile ja selle rõngastele on fotole püütud seitse Neptuuni kokku 14-st avastatud kuust. Need on Galatea, Naiad, Thalassa, Despina, Proteus, Larissa ja Triton. Viimane neist on tõeline hiidkuu, mille mõõtmed ja koostis on väga sarnased Pluutole ning mis liigub ümber Neptuuni planeedi pöörlemisele vastupidises suunas. Neil põhjustel arvatakse, et Triton oli algselt Kuiperi vööndis tiirlev väikeplaneet, mille Neptuun miljardeid aastaid tagasi oma orbiidile püüdis. Algselt selle tõenäoliselt väga lopergune orbiit tähendas, et Triton hävitas noil päevil enamuse Neptuuni kuudest ning koosnedes suures osas jääst, kuumutasid planeedi loodejõud selle sisemuse miljardiks aastaks vedeleks ookeaniks. Kes teab mis seal selle aja jooksul tekkida võis. Paraku on Triton üsna väheuuritud taevakeha ja ega seda suure kauguse tõttu niipea ei teha ka.
Triton paistab fotol selle suure kiirelise objektina Neptuunist vasakul ja üleval. Nimelt tänu oma jäisele koorikule peegeldab Triton kuni 70% sellele langevast valgusest (sealhulgas soojuskiirgusest) ning särab antud juhul heledamalt kui Neptuun ise. Kiired on põhjustatud Webbi optilisest ehitusest (peegli ja selle segmentide kuju, sekundaarpeegli toed jne).

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar