kolmapäev, 27. veebruar 2019

Merkuuri elongatsioon

Täna ja lähipäevade õhtul on üks aasta parimatest võimalustest vaadelda meie Päikesesüsteemi pisemat planeeti - Merkuuri, mis peaks madalal läänetaevas nähtavaks muutuma vahetult peale päikeseloojangut ja loojuma kell seitse samas kohas kus Päike. Seda muidugi siis kui pilveloor teda ei varjuta.
Kuna meie Kuust natukene suurem Merkuur tiirleb ümber Päikese keskmiselt kolm korda lähemal kui Maa, ei saa ta kunagi meie vaatenurgast nähtuna Päikesest väga kaugele eemalduda. Seetõttu viibib ta enamuse ajast sõna otseses mõttes päikesepaistes ning on Maalt nähtamatu. Isegi Hubble kosmoseteleskoobil on keelatud Merkuuri pildistada, kuna intensiivne päikesevalgus võib selle õrna elektroonikat kahjustada.


Astronoomide seas elongatsiooniks ehk eemaldumiseks kutsutud sündmus leiab aset siis, kui Maast Päikesele lähemal tiirlevad planeedid satuvad oma orbiidil näiliselt kas ühele või teisele poole Päikest. Vastavalt sellele kutsutakse sellist nähtust idapoolseks või läänepoolseks elongatsiooniks. Tänase Merkuuri idapoolse elongatsiooni käigus on planeet nähtav 18,1 kraadi kaugusel Päikesest ehk siis umbes tunnikese peale päikeseloojangut.
Lähipäevadel peaks Merkuur silmale paistma peaaegu sama hele kui öötaeva heledaimad tähed ning binoklis või teleskoobis meenutab see tillukest poolkuud.
All liialdatud proportsioonides joonis Merkuuri idapoolsest elongatsioonist.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar