Jupiter läheb viivuks Kuu taha

Täna, 17. mail umbes kella poole viie ajal õhtul saab Eestist, Põhja-Euroopast ja suuremast osast Põhja-Ameerikast näha, kuidas vaid kusagil 5% valgustatud Kuu libiseb ette planeet Jupiterile. Taolist sündmust tuntakse astronoomias okultatsiooni või eestipäraselt varjamisena. Kuna seekordne varjamine leiab aset päevases taevas, on seda meie maalt suhteliselt keeruline tunnistada. Seda isegi juhul kui muidu võrdlemisi pilvisesse taevasse mõni selgem auk sisse juhtub. Nimelt peaks sündmust vaatlema ideaalis teleskoobiga, kuid Kuu väga õhukene sirp teeb selle leidmise taevas üsna keeruliseks. Võime vaid öelda, et varjamise alguse ajal (16:30 pluss-miinus mõned minutid erinevates Eesti nurkades asuvate vaatlejate jaoks) asub Kuu peaaegu otse läänes ning kusagil 17-18 nurgakraadi kõrgusel. Silmaga kraadide mõõtmise teeb lihtsamaks kui meeles pidada, et väljasirutatud rusikas on keskmiselt 10 nurgakraadi laiune. Nii saab kompassi abil Kuu asukoha enam-vähem kindlaks teha ning otsinguid näiteks binokli või teleskoobiga jätkata. Niinimetatud Go-To teleskoobid, mis õigesti üles seatuna leiavad objekti taevast üles iseseisvalt, oleks antud juhul kõige parem variant.

Kaader Jupiteri varjamisest Kuu poolt 2012. aasta jõulude ajal. Autor: Rafael Defavari

Kuidas mõõta näo ette välja sirutatud käe abil nurgakraade.

Kui Kuu on saadud "kaadrisse" ja fookusesse, siis võib võimsama suurenduse abil näha, kuidas veidi triibuline Jupiter tasapisi kuusirbi alumise vasaku ääre taha kaob. Eriti hea vaatlus- ja/või fototehnika olemasolul võib Jupiteri pinnal näha kahe selle hiidkuu (Io ja Europa) varju, mis meie vaatenurgast parasjagu planeedi ja meie vahelt läbi liiguvad. Ehk siis varjamine ja topeltüleminek korraga! Tagasi Kuu tagant välja ilmub Jupiter umbes tund hiljem, kuigi kuna Kuu valgustamata pinda me päevases taevas ei erista, näib planeet nihkuvat välja nähtamatu ääre tagant. Pildimasinad tulevad sellise vaate jäädvustamiselt kindlasti abiks.