reede, 10. aprill 2026

Artemis II naaseb planeedile Maa

Eeloleval ööl jõuab kätte Artemis II kuumissiooni viimane ja kõige ohtlikum etapp – naasmine tagasi Maale. Alates hetkest, mil Integrity koos nelja astronaudiga Kuu juurest Maa poole suundus, on see sisuliselt meie poole kiirust kogudes kukkunud. Öösel, Eesti aja järgi umbes kell 02:45, eraldub skafandritesse riietunud astronaute sisaldav kapsel suuremast teenindusmoodulist ning siseneb Maa atmosfääri kiirusel ligi 11 kilomeetrit sekundis*. Sellisel kiirusel õhuga kohtudes kuumeneb kapsli kuumuskilp kuni 2760 kraadini ning kapsli ümber moodustuv plasma põhjustab juhtimiskeskusega umbes kuueminutilise sidekatkestuse. Meeskond tunneb selle kõige käigus umbes 4G tugevust jõudu – olles olnud ligi kümme päeva kaalutud olekus, kaaluvad nad justkui neli korda rohkem kui tavaliselt. Kapsli konstruktsioone ei ole missiooni käigus veel nii tugevalt proovile pandud.

Sellise vaatepildi avanemine tähendab, et atmosfääri sisenemine on õnnestunud. Fotol Artemis I missiooni lõpp kui Orioni kapsel ookeani maandus.

foto Artemis I missiooni Orioni kapslist peale maandumist 2022. aasta detsembris. Toona olid selle pardal vaid mannekeenid. Seekord on panused suuremad.
Kui kõik läheb hästi, siis umbes 11 kilomeetri kõrgusel maapinnast eraldub kapsli kohalt spetsiaalne titaanist kaitsekilp. Umbes 6 kilomeetri kõrgusel avanevad esimesed kaks langevarju, mille eesmärk on kapsli kiirus pidurdada umbes 60 meetrini sekundis ning kapsel püstises asendis stabiliseerida. Kolme kilomeetri kõrgusel eraldub kolm niinimetatud pilootlangevarju, mille ülesanne on välja tõmmata kolm hiiglaslikku pealangevarju (igaüks 35 meetrit lai), mis aeglustavad kapsli langemiskiiruse leebe seitsme meetrini sekundis. Orioni kapsel sulpsatab merre California osariigi San Diego lähistel Eesti aja järgi kell 03:04. Astronaudid vabastatakse oma (kahtlemata tugevalt lõhnavast) kapslist kõige enam kahe tunni jooksul ning lennutatakse Johnsoni Kosmosekeskusesse Houstonis, kus neile tehakse esmane tervisekontroll.
Kogu maandumise kõige pingelisem hetk on arusaadavalt kapsli esmane sisenemine atmosfääri ja need sidevabad kuus minutit, mil juhtimiskeskus ja astronautide omaksed ei saa teha muud kui oodata. Asja teeb riskantsemaks, et 2022. aasta detsembris kuu juures käinud mehitamata Artemis I missiooni järel avastati Orioni kapsli kuumuskilbil ootamatuid vigastusi. Näis, et atmosfääri sisenemine ja kõrge temperatuur olid seda kulutanud arvatust enam. Pärast kaks aastat kestnud uurimist otsustati Artemis II missiooni Orioni kuumuskilp jätta samaks, kuid kapsli sisenemistrajektoori muudeti veidi järsemaks. Loogika sellise otsuse taga oli, et nii veedab kapsel vähem aega kõrges stressiolekus ning kuumuskilp peaks kuluma vähem. Seda, kas selline otsus ennast ka õigustas, näeme juba varsti.
*Artemis II missiooni trajektoor võimaldab Maale naastes purustada järjekordse rekordi: kõige kiiremini Maa atmosfääri sisenenud mehitatud lennu oma. Eelmine rekord kuulub Apollo 10-le, mille kapsel sisenes kolme astronaudiga pardal 1969. aasta 26. mail Maa atmosfääri kiirusel 39 937 kilomeetrit tunnis (11,09 km/s). Artemis II peaks selle napilt (mõnekümne kilomeetriga tunnis) ületama.




Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar