Komeet C/2025 R3 on vaadeldav loetud päevad

Kuureisi vahele ka midagi veidi kaugemat. Nimelt on meie kevadtaevas juba mitu varahommikut võrdlemisi heledalt paistnud komeet tähisega C/2025 R3 (PanSTARRS). Kuigi selle näiv heledus ei ulatu palja silmaga nägemiseni, peaks seda olema võimalik näha binokliga. Ega enne teada ei saa, kui ei proovi. C/2025 R3 leiab mõnel järgneval varahommikul madalalt idataevast Pegasuse tähtkujust. Parim vaatlemise aeg on kella nelja ja viie vahel hommikul. Järgmise nädala teises pooles nihkub see Päikesele nii lähedale, et vaatlemine muutub võimatuks.

kodumaise astrofotograafi Viljam Takise jäädvustus komeedist C/2025 R3. Foto on tehtud 8. aprilli varahommikul ning koosneb tosinast 60-sekundilisest särist. Pilt on jäädvustatud läbi teleskoobi.

C/2025 R3 (PanSTARRS) avastati eelmise aasta septembris, kui see asus Päikesest 539 miljoni kilomeetri kaugusel. Hetkel paikneb see Päikesest juba vaid 81 miljoni kilomeetri kaugusel (Maast 132 miljoni kilomeetri kaugusel) ning saavutab Päikesele lähima punkti 19. aprillil. Siis on see meie kodutähest 74 miljoni kilomeetri kaugusel ning liigub ligi 60 kilomeetrit sekundis. Sellistes tingimustes võib komeet loodemõjude toimel laguneda. Kui see jääb siiski terveks, algab selle aeglustuv teekond tagasi Päikesesüsteemi äärealade poole. Paraku siis pole seda meie laiuskraadidelt kuigi mugav jälgida.

Komeedid on tavaliselt mitu kilomeetrit laiad, peamiselt jäädest (veejää, süsihappegaas, metaan, ammoniaak) koosnevad taevakehad, mis Päikese lähedusse sattudes hakkavad viimase soojuse mõjul aurustuma ehk sublimeeruma. Sellest gaasist moodustub komeedi ümber tuhandeid kilomeetreid lai ajutine atmosfäär, kooma. Teleskoopides näevad komeedid seetõttu sageli välja kui udused pallid. Päikesele veelgi lähemale jõudes (umbes Marsi orbiidi piirkonnas) muutub Päikese kiirgus nii tugevaks, et see hakkab koomat sõna otseses mõttes lükkama ja venitama komeedi sabaks. See saba võib ulatuda miljonite kilomeetrite pikkuseks. Kui tingimused on õiged, võivad tõeliselt võimsad komeedid või täpsemalt nende sabad muutuda Maalt selgelt nähtavaks. Mõned sellised “suured komeedid” on näiteks kuulus Halley komeet, mis külastab Päikesesüsteemi sisepiirkonda umbes iga 76 aasta järel. Üks viimaseid põhjapoolkera võimsaid komeete oli Hale–Bopp, mis rippus taevas mitmeid kuid 1997. aasta teises pooles.