James Webbi kosmoseteleskoop jäädvustas lähedast aktiivset galaktikat

Autor: Üllar Kivila

Messier 77 on meile võrdlemisi lähedal („kõigest“ 35 miljoni valgusaasta kaugusel) asuv aktiivse tuuma ja üpris rohke tähetekkega spiraalgalaktika. Mõõtmete ja massi poolest on M 77 Linnuteega üsna sarnane, kuid erinevalt meie galaktikast peitub selle südames nn aktiivne galaktikatuum, mis tähendab et keskne ülimassiivne must auk neelab parajasti suurtes kogustes ainet. Kui nähtavas valguses tehtud fotodel see eriti välja ei paista – vaata võrdlusfotot kommentaaridest – siis soojuskiirguses ehk infrapunavalguses särab M 77 tuum pea sama heledalt kui mõni teine sarnase suurusega galaktika kokku. See infrapunavalguses väga hele tuum paistabki foto keskel oleva heleda „tähena“, millest väljuvad valguskiired pole mitte galaktika osa, vaid teleskoobi optilisest ehitusest tulenevad valguse difraktsioonimustrid.

Peale aktiivse tuuma paistavad M 77 spiraalse ketta sees arvukad tähetekkepiirkonnad – suured tähtedevahelise gaasi ja tolmu pilved, mis oma raskusjõu mõjul kokku varisevad ning tuhandete kaupa uusi tähti moodustavad. On tõenäoline, et nii galaktika aktiivne tuum kui ka rohke täheteke spiraalkettas on põhjustatud kosmilises ajamastaabis hiljutise kohtumise poolt teise lähedalasuva galaktikaga, mis kannab kataloogitähist NGC 1055.

Need galaktikad on vaadeldavad ka Eesti laiuskraadil ning on valgusreostuse-vabas taevas nähtavad läbi suurema binokli või amatöörteleskoobi. Õrnadest udustest laikudest rohkemate detailide nägemiseks on siiski tarvis pika säriajaga fotosid jäädvustada. Nii M 77 kui ka tema kaaslane NGC 1055 asuvad Vaala tähtkujus teineteisest umbes ühe täiskuu läbimõõdu kaugusel ning nende parim vaatlusaeg Maalt on oktoobris–novembris. Webbi teleskoop jäädvustas selle foto jaoks kasutatud toorandmed 2024. aasta jaanuaris; säriaeg kokku oli umbes 2,5 tundi.

Võrdluseks Messier 77 jäädvustatuna Tšiilis asuva VLT teleskoobikompleksi vahendusel nähtavas valguses. Infrapunases valguses kirkalt särav galaktika tuum on siin palju vähem hele, sest galaktika keskosa ümbritsevad ulatuslikud tolmupilved neelavad suure osa nähtavast valgusest lihtsalt ära.

See foto näitab Webbi pildiga võrreldes laiemat vaatevälja, mis paljastab M 77 põhiketast ümbritseva rõngakujulise halo ja ulatuslikud vesinik-alfa kiirguses punakalt helendavad ioniseeritud tähtedevahelise gaasi pilved - märgid, mis viitavad tõenäoliselt minevikus toimunud kohtumisele naabergalaktikaga.