Teisipäev, 28. jaanuar 2020

Lugeja küsib: Millisel määral erinevad päikesetõusu ja -loojangu ajad Eesti eri paigus ja miks?

Kuna sellele küsimusele ei ole ühest vastust ning kõik sõltub aastaajast ehk Päikese tõusu ja loojangu suundadest ning võrreldavate asukohtade geograafilisest asetusest, tuleks tuua konkreetseid näiteid. Tuues nendeks hetked mil päevad on meil kõige lühemad, pikemad või enam-vähem võrdsed ning asukohtadeks üksteisest ühes või teises suunas võimalikult eemal asuvad asulad, saame me mingi ettekujutuse seaduspärasustest, mis päikesetõusu ja -loojangu erinevusi meie pisikesel maal mõjutavad. Kõrguste erinevusi me lihtsuse mõttes ei arvesta.

Kevadine ja suvine pööripäev: need on ajahetked, kui Päike asub Maa ekvaatoril seniidis ning kõikjal planeedil on ööd ja päevad peaaegu võrdse pikkusega. Nendel hetkedel tõuseb ja loojub Päike ühel ja samal pikkuskraadil (põhja-lõuna suunalised mõttelised jooned) samal ajal. Eestis asuvad näiteks Võru ja Kiviõli üksteisest umbes 170 kilomeetri kaugusel, aga enam-vähem samal pikkuskraadil. See tähendab, et kevadisel pööripäeval (20. märts) tõuseb mõlemas linnas Päike kell 6:14 ja loojub 18:27.* Sügisesel pööripäeval (22. september) on vastavad kellaajad 6:58 ja 19:13.**



Ida-Lääne suunaliselt on Eestis suurim vahemaa Narva ja Saaremaal rannikul asuva Nootamaa saare vahel - 365km. Kuna laiuskraadidide (idast-läände jooksvad mõttelised jooned) erinevus eelmaninitud pööripäevadel päikesetõusu ja - loojangu aega ei mõjuta on antud vahemaa mõõdetud ainult pikki laiuskraadi. Mööda seda viimast kehtib lihtne reegel - mida lääne poole minna, seda hiljem päike tõuseb. Näiteks 20. märtsil tõuseb Narvas päike kell 6:09 ja loojub 18:22. Nootamaal on aga samad ajad 6:35 ja 18:48. Seega vahe on 26 minutit!

Talvisel pööripäeval (21. detsember), kui Päike teeb põhjapoolkeral lühimaid kaari, on asi natukene keerulisem. Lisaks Lääne-Ida suunalisele erinevusele tuleb siin arvestada, et Päike tõuseb kagust ja loojub edelasse. See tähendab, et Lõuna suunas minnes kerkib Päike horisondi kohal kõrgemale ning seega ka tõuseb varem ja loojub hiljem. Võtame näidetena taaskord "üksteise all" asuvad linnad - Kiviõli ja Võru. Esimeses tõuseb päike 9:09 ja loojub 15:13, teises 8:56 ja 15:26. Ehk siis aasta kõige lühemal päeval saab 170 kilomeetrit lõuna pool asudes võita peaaegu pool tundi valge aja pikkuses.

Kui lõunasse liikudes tõuseb päike varem ning läände liikudes hiljem, saab loodest kagusse (päikesetõusule otse vastu) liikudes neid kahte efekti võimendada. Eesti loodenurgas Hiiumaa Kõpu poolsaare tipus tõuseb 21. detsembril Päike kell 9:25 ja loojub 15:37. Samas Eesti kagunurgas Võrumaal Parmu looduskaitsealal tõuseb päike kell 8:52 ja loojub 15:27. Päikesetõusude vahe on koguni 33 minutit, samas kui loojangute vahe on kõigest 10 minutit. Sellise ebakõla põhjuseks on, et samal ajal kui me liikusime päikesetõusule vastu, jääme me loojangu suhtes enam-vähem sama kaugele ning 10 minutiline viivitus tuleb peamiselt lääne-ida suunast.


Teisipidi diagonaali - Narva ja Sõrve Sääre tipp - mõeldes saame me päikesetõusu suhtes vahet vähendada, samas kui loojangu erinevus suureneb. Tõusud Narvas ja Sõrves on vastavalt 9:04 ja 9:16 ja loojangud 15:08 ja 15:43. 12 minutit võitu tõusus, 35 minutit loojangus.

Suvisel pööripäeval (20. juuni) on jällegi kõik hoopis vastupidine, kuna siis tõuseb Päike kirdest ja loojub loodes. Seetõttu saab näiteks Kiviõlis päike tõusta 15 varem kui Võrus, kuigi ta asub viimasest tükk maad põhja pool. Suurim tõusude vahe on siis Narva (3:51) ja Sõrve tipu (4:30) vahel, mis on oma 39 minutiga Eesti mõttes üldse kõige suurem. Loojangute puhul on viivitus Parmu LKA (22:14) ja Kõpu (22:49) vahel 35 minutit. Sellest järeldub, et kui tahta kogeda Eestis kõige pikemat päeva, siis tasub 20. juunil nautida päikesetõusu Narvas ning seejärel sõita Kõpu poolsaarele, et seal loojangut vaadata. Nii saaks niigi pika päeva 20 minutit pikemaks venitada.

Pika segase jutu ja silme eest kirjuks võtvate arvude kõrval võib kokkuvõtteks vastuse lugeja küsimusele sõnastada järgmiselt: kõik oleneb (aasta)ajast, võrreldavate kohtade omavahelisest geograafilisest asetusest ja kaugusest. Üldiselt kehtib aga lihtne ja loogiline reegel - kui sa asud päikesetõusule lähemal, tõuseb ta varem; kui loojangule lähemal, siis loojub ta ka hiljem. Samas Eesti erinevates nurkades kahe jalaga maa peal seistes üle 39 minutilist erinevust päikesetõusus ja 35 minutilist erinevust loojangus kogeda ei saa. Pööripäevade vahelistel aegadel on asjalood küllaltki vahepealsed. Täpsemalt saab neid eri linnades ja terve aasta jooksul vaadata siit. https://calendar.center/ee/paikesetous-ja-paikeseloojang/

Komposiitfoto Päikese erinevatest asukohtadest jäädvustatuna ühes Itaalia külas aasta jooksul. Horisondile on kokku seatud päikeseloojangute suunad erinevatel kuudel. Lõpmatuse sümbolit meenutav kujund, mida nimetatakse analemmaks, koosneb fotodest mis on tehtud iga kümne päeva tagant samal kellaajal. Analemma vasakpoolne tipp on pildistatud talvisel pööripäeval ning parempoolne suvisel. Horisondini ulatuvad rajad on päikese teekonnad loojanguni, millest keskmine tähistab sügist ja kevadist pööripäeva, mis Päike loojub otse itta.
PS: Lugeja küsimusi ootame oma meilile tähetipp@gmail.com

*päikesetõusu ja - loojangu kellaajad erinevates linnades pärinevad tasuta rakendusest nimega Ephemeries.

** kellaegu vaadates tundub, et päevad on isegi kevadisel ja sügisesel pööripäeval ööst natukene pikemad. Sellel on kaks põhjust. Esiteks on päikesetõus defineeritud hetkena, mil päikeseketta ülemine osa muutub horisondil nähtavaks ning loojang hetkena, mil päikeseketta ülemine osa horisondi taha kaob. See tähendab, et eeldefineeritud hetkest hetkeni jõudmiseks kulub päeval mõni minut kauem (päikeseketta läbimõõdu jagu). Teiseks murrab, peegeldab ja transpordib Maad ümbritsev atmosfäär päikesevalgust natukene nagu valguskaabel. See tähendab, et Päike muutub horisondil nähtavaks paar minutit enne kui ta seal reaalselt olema peaks ning püsib loojudes samal põhjusel kauem nähtavana. Nendel kahel põhjusel saabub tõeline päeva ja öö pikkuste võrdsustumine erinevatel laiuskraadidel mitu päeva hiljem. Eestis umbes nädal peale pööripäevi.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar