Reede, 9. oktoober 2020

Meteoor tuli ja läks

Igal aastal siseneb Maa atmosfääri sadu miljoneid tonne materjali meteoroidide näol, millest suuremaid* näeme me meteooridena ehk rahvakeeli langevate tähtedena. Mõned neist on ka piisavalt kogukad, et jõuda ühes tükis maapinnani või tõenäolisemalt veepinnani (70% Maast on ometigi veega kaetud). Veelgi haruldasemad on aga sellised meteoor-kehad, mis sisenevad Maa atmosfääri suhtes nii terava (või oleks õigem öelda nürida?) nurga alt, et nad põrkuvad sellelt lutsukiviga sarnaselt tagasi kosmosesse. Osad hindavad, et kuna meteoori suurus, kuju, nurk, kiirus ja suund peavad sellise asja jaoks olema täpselt parajad, tuleb taolisi riivamisi ette aastas vaid üksikuid. Septembris saadi esimene selline ka videosse.


Allolevas klipis on näha ühe Globaalse Meteooride Võrgustiku (Global Meteor Network) kaamera pool jäädvustatud meteoor sisenemas Maa atmosfääri Põhja-Saksamaa/Hollandi kohal. Selle algne trajektoor on joonistatud selle ette ja taha valge joonena. Kui meteoor jõuab maapinnast kusagil 91 kilomeetri kõrgusele, muudab see ühtäkki oma suunda ning kihutab tagasi planeetidevahelisse ruumi. Võrgustiku juhi füüsik Dennis Vida sõnul on raske öelda kui suur see kivike reaalselt olla võis, aga see pärines ilmselt kusagilt Jupiteri orbiidi lähistelt. Kohtumine Maaga muutus selle trajektoori tõenäoliselt oluliselt ja on ülimalt ebatõenäoline, et meie teed sellega eales taaskord ristuvad.

*suuremate all tuleks mõelda enamasti kruusatera mõõtu teradele kuni rusikasuurustele kividele, mis kihutavad kümneid kilomeetreid sekundis. Kusjuures mida suurem, seda haruldasem. Meie ülevaatega maailma suurimatest leitud meteoriitidest saab tutvuda siin: https://www.astromaania.ee/2019/10/maailma-suurimad-leitud-meteoriidid.html

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar