Pühapäev, 16. jaanuar 2022

Maast möödub kilomeetrine asteroid

 Teisipäeva õhtul kihutab Maast mööda asteroid (7482) 1994 PC, mille mõõtmed ulatuvad veidi üle kilomeetri. Muretsemiseks ei ole aga põhjust, kuna kosmosekivi möödub meist kõige lähemalt peaaegu kahe miljoni kilomeetri kauguselt ehk umbes viis korda kaugemalt kui Maa-Kuu vahemaa. Asteroidi suurus on aga isegi nii kaugelt piisav, et seda peaks olema võimalik keskmisest suurema hobiteleskoobiga näha ja pildistada.

1994 PC1 avastati viljaka komeedi- ja asteroidikütt Robert H. McNaughti poolt juba 1994. aastal ning liigitati kohe nii-nimetatud potentsiaalselt Maale ohtlike asteroidide hulka. Senised vaatlused on aga lubanud selle orbiidi väga täpselt ära mõõdistada ning vähemalt järgneva 200 aasta jooksul see Maale teisipäevasest möödalennust lähemale ei tohiks sattuda. Ja hea ongi, kuna asteroidi suurus ja selle ligi 20 kilomeetrit sekundis mõõdetud suhteline liikumiskiirus oleksid piisavad, et kokkupõrke korral meie õrn tsivilisatsioon kui mitte hävitada, siis muuta selle käiku drastiliselt.

tarbetult hirmutav suuruste võrdus ateroid 1994 PC ja maailma kuulsamate kõrghoonete vahel (jalgades)

Asteroidi lähim punkt Maale saabub teisipäeval eesti aja järgi kell 23:15, kuid selleks hetkeks on see Vaala tähtkuju läbides vajunud vaid kümnekonna kraadi kõrgusele läänetaevas. Kõige parem aeg asteroidi vaadelda ja pildistada on kohe kui taevas läheb piisavalt pimedaks ning kõige kõrgemasse punkti tõsueb see meie taevas kell 18:45, kui see asub kusagil 27 kraadi kõrgusel ja otse lõunas. Silmaga nähtavuse piirist oluliselt tuhmima (mag 10) asteroidi leidmine on sealjuures suhteliselt keeruline, kuna esiteks on parasjagu kõrgel taevas paistmas praktiliselt täielikult valgustatud Kuu ning teiseks ei möödu aeglaselt kinnistähtede suhtes liikuv asteroid ühestki väga heledast tähest või tuntud süvataeva objektist (jätame hetkel pilvise taeva võimaluse valemist välja). See viimane asjaolu on just käsistsi liigutavate teleskoopide omanikele paras peavalu.

Automaatselt liigutavate monteeringute (Go-To) puhul asi natukene lihtsam. Näiteks kell 19:45 möödub asteroid kümnekonna kaaresekundi kauguselt tähest nimega Miira, mille võib eelvalikuna leida nii mõnestki Go-To teleskoobi kataloogist. Kell 21:00 läheb asteroid näiliselt läbi kahe kauge galaktika vahelt, tähistega NGC 850 ja NGC 863. Nipp seisneb siis selles, et teleskoop tuleb vähemalt pool tundi enne mainitud kellaaega nendele objektidele suunata ning siis oodata, et millal vaatevälja siseneb tähtede suhtes aeglaselt liikuv objekt.

Asteroidi orbiit Päikesesüsteemis.

Stellariumi omanikud võivad endale asteroidi trajektoori eelnevalt selgeks teha, kui see lisada objektina oma programmi. Seda saab teha avades Seaded>Pluginad>SolarSystemEditor>Seadista>ImportOrbitalElementsInMPCformat>OnlineSearch ja kirjutada otsingureale 7482, märkida see linnukesega ning vajutada Add Object. Seejärel saab seda numbrikombinatsiooni järgi 7482 otsida juba läbi peamenüüst leitava otsinguakna. Objekti kõrvale ilmuvad ka asteroidi taevakoordinaadid, mida saab ajas ette ja tagasi vaadata ning neid soovi korral ja aegsasti oma monteeringu arvutisse käsisti sisestada.

Head jahti!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar