Maale naaseb enam kui poolsada aastat orbiidil veetnud Veenuse sond

1972. aastal startis Baikonuri kosmodroomilt Nõukogude Liidu missioon Venera*, mille eesmärk oli kuumale Veenusele maandada sond. Tegemist oli ühe missiooniga paljudest sarnastest. Algselt Maa orbiidile jõudnult, oleks see pidanud käivitama oma rakettmootorid, mis oleks selle kiirendanud Veenuse suunas. Paraku tundmatu vea tõttu selle mootorid ei käivitunud ning sond koos raketiastme ja muude raketidetailidega jäi Maa orbiidile tiirlema. Mõned neist kukkusid Maale (paar neist avastati Uus-Meremaalt) juba 1980ndatel.

Kosmos 482 peaks välimuselt olema Venera 7 sarnane.

Nüüd näib, et poolsada aastat hiljem on valmis Maale naasema enaõnnestunud missiooni kõige suurem ja massiivsem osa - sond ise. Nimelt on astronoomid arvutanud, et nüüdseks lihtsalt Kosmos 482 nime kandva sondi orbiit peaks selle viimaks Maa atmosfääri tooma millalgi selle nädala lõpus (9.-10. mail). Kuna kusagil meeter lai ja pool tonni kaaluv maandur ehitati sisenema ja ellu jääma Maast oluliselt tihendama atmosfääriga ja sadu kraade kõrge temperatuuriga planeedil, jõuab sellest suure tõenäosusega midagi ka maa(mere)pinnani.

Arvutuste kohaselt peaks see kukkuma kuhugi vahemikku ekvaatorist 51,7 kraadi põhja või lõuna suunas (Eesti laiuskraadiks on ümmarguselt 58 kraadi). Täpsemat asukohta on veel raske öelda. Kuna enamus Maast on ookeanid, siis reaalne risk selle kukkumiseks asustatud piirkonda on üsna väike. Võimalus, et keegi sellega ka pihta saab on mitu korda väiksem kui välgutabamust saada. Tuleks märkida, et sarnaste mõõtmetega meteoroide siseneb meie planeedi atmosfääri tõenäoliselt igapäevaselt. Küll aga on neist enamik kivised. Nõukogude Liidu sond on aga kokku ehitatud titaanist ning selle eesmärk on konkreetselt taoline atmosfääri sisenemine üle elada.

Juba 2014. aastal õnnestus Hollandi satelliidikütil Ralf Vandeberghil Kosmos 482 objekti ka teleskoobiga pildistada. Sama tegi ta mõned päevad tagasi. Osadelt kaadritelt näib, et sondist on osaliselt või täielikult väljunud selle maandumiseks mõeldud langevari. On aga kaheldav, et see suudab 53 aastat hiljem ka oma otstarvet täita ning sondi laskumiskiirust mõttekal määral aeglustada.

Hollandi satelliidiküti Ralf Vandeberghi 2014. aasta fotod Kosmos 482 objektist. Mees spekuleerib, et osadel kaadritel on näha sondist väljunud langevarju.

*1961-1984. aastate Nõukogude Liidu Venera missioonid, mille eesmärgiks oli uurida planeet Veenust, olid vaatamata mitmele ebaõnnestumisele üsna edukad. Venera 3 (1966) oli esimene inimkätega ehitatud objekt, mis sisenes teise planeedi atmosfääri. Venera 7 (1970) oli esimene teisel planeedil pehmelt maandunud sond. Venera 9 (1975) edastas esimene fotod teise planeedi pinnast. Venera 13 (1981) salvestas ja edastas Maale esimesena heli teiselt planeedilt ning Venera 15 (1983) radarkaardistas esimesena kõrglahutuses teise planeedi pinda.