Vanim materjal Maal peitub meteoriidis

Teadaolevalt kõige vanem materjal Maal peitub meteoriidis, mis kukkus Austraaliasse 1969. aastal. Kui universumi vanuseks on vanimaid tähti ning Suurest Paugust järele jäänud taustakiirgust uurides arvutatud 13,8 miljardit aastat, on sellest meteoriidist leitud tolmuterade vanus kuni 7 miljardit aastat ehk veidi enam kui pool universumi vanusest. See teeb need kuni 2,5 miljardit aastat vanemaks kui Päikesesüsteem.

Murchisoni meteoriidifragment Wachingtoni Loodusajaloo muuseumis.

28. septembri hommikul 1969 nägid inimesed Austraalias Murchisoni väikelinna lähistel taevas võimast tulekera, mis näis enne kadumist eralduvat kolmeks tükiks. Paarkümmend sekundit hiljem tunti maapinda nõrgalt värisemas. Kohe käivitatud otsingud leidsid kusagil 13 ruutkilomeetriselt alalt kokku 100 kilogrammi meteoriitset ainet, millest suurimaks oli 7 kilogrammine fragment. Langemispaiga järgi lihtsalt Murchisoni meteoriidiks kutsutud (kuid tegelikult paljudest meteoriitidest koosnev) leid on üks lähiajaloo huvitavamaid, kuna tänu selle langemise tunnistamisele said teadlased olla praktiliselt kindlad, et meteoriidil ei olnud aega maisete ainetega saastuda.

Veel üks tükk Murchisoni meteoriidist.

Murchisoni meteoriit kuulub niinimetatud süsinikkondriitide hulka, mis nagu nimigi ütleb, sisaldavad rohkelt süsnikku. Seda tüüpi meteoriite peetakse keemiliselt kõige primitiivsemateks. Kuigi uurima asuti seda sisuliselt kohe peale langemist, ilmub selle kohta endiselt aeg-ajalt uusi avastusi. Seda põhjusel, et tehnoloogia areng võimaldab seda üha paremini uurida. Näiteks 2010. aastal suudeti sellest spektroskoopia abil leida kusagil 14 tuhat erinevat ühendit, nende seas 70 aminohapet (millest Maal esineb 19). On pakutud, et kokku võib see sisaldada aga mitmid miljoneid ühendeid.

Üks Murchisoni meteoriidist eraldatud tolmutera, läbimõõduga umbes 8 mikromeetrit.

Murchisoni meteoriidikild ja sellest eraldatud tolmuterad katseklaasis.

2020. aastal uuriti varasemast palju lähemalt Murchisoni meteoriitidest avastatud ja eraldatud* ränikarbiidist tolmuterasid. Mikroskoopiliste terade näol on tegemist kosmilise tolmuga, mis sai alguse ammustest tähtedest eemale paisatud materjalist ning mis liigub ringi kõikjal meie Linnutees. Siis kui Murchisoni meteoriidiks saanud materjal Päikesesüsteemi algupäevadel kohalikumast materjalist moodustus, sattus selle sisse lõksu ka seda iidset kosmilist tolmu. Mõõtes, et millised keemilised elemendid või nende isotoobid on jõudnud nendes tolmuterades kosmilise kiirguse mõjul aegade jooksul tekkida, saab hinnata nende vanust. Kui enamus leitud teradest olid umbes sama vanad kui Päike (4,6 miljardit aastat), siis üksikute kõige vanemate terade vanuseks hinnati umbes 7 miljardit aastat. Nende mikroskoopiliste terade näol siis ongi tegu teadaolevalt kõige vanema materjaliga, mida teadlased on suutnud Maalt (või mujalt) seni leida. Kusjuures on tõenäoline, et tehnika arenedes suudetakse Murchisoni või teistest meteoriitidest leida veelgi vanemaid mineraale.

*tolmu eraldamiseks peenestatakse meteoriitset ainet seni kuni moodustub pastalaadne materjal, mis haisevat nagu halvaks läinud maapähklivõi. Seda pastat lahustatakse erinevate hapetega seni kuni alles jääb keemiliselt väga vastupidavast ränikarbiidist terad. Taolised terad on umbes 8 mikromeetrise läbimõõduga (üks millimeeter=1000 mikromeetrit).