Kolmapäev, 4. märts 2020

Ilumetsa Põrguhauast

7000 aastat tagasi sisenes kusagil Läänemere või tänapäevase Põhja-Läti kohal atmosfääri umbes liinibussi mõõtu asteroid. Kihutades läbi õhu mitmeid kilomeetreid sekundis mattus see tulikuuma ja silmipimestavasse plasmapilve, millest jäi taevasse maha kilomeetreid pikk ja sadu meetreid lai kobrutav suitsusammas. Vahetult enne maapinnaga kohtumist lagunes kauge külaline selle sisemuses kerkivate temperatuuride tõttu mitmeks suuremaks tükiks, mis tabasid praegust Võrumaa kanti kõrvulukustava kärgatuse saatel. Pisemat sorti tuumapommiga võrreldava plahvatuse käigus langesid ja süttisid puud kilomeetrite ulatuses kokkupõrke paigast. Maapinnast välja paiskunud sulaliiv, metall, kivi, tolm ja tuli lendasid kilomeetrite kaugusele ning kõuemürinat meenutav heli kaikus üle hõreldalt asustatud ürgmetsade ja järvede.
Ilumetsa peakraater ehk Põrguhaud. Foto: Taavi Niittee
Umbes selline võis välja näha ammune kokkupõrge kosmosekiviga, millest tänapäeva on säilinud Ilumetsa meteoriidikraatrite all tuntud pinnavormid. Võru ja Põlva maakondade piiril, Meenikunno raba kõrval asuvaid kraatreid tuntakse vanarahva suus Põrguhaua, Sügavhaua, Tondihaua, Inglihaua ja Kuradihaua nimede all. Sealjuures kindlat meteoriitset päritolu saab väita vaid neist kahe esimese ja suurema puhul. Põrguhaud (fotol) on läbimõõdult ligi 80 meetrit ja 12,5 meetrit sügav. Temast peaaegu kilomeetri kaugusel asuva Sügavhaua mõõtmeteks on vastavalt 50 ja 4,5 meetrit.
Kuigi kohalikele on kraatrid tuntud olnud sajandeid või isegi tuhandeid aastaid, avastati need esmakordselt teadjameeste poolt 1938. aastal. Kohe algasid ka uurimistööd geoloog Artur Luha juhtimisel, mis katkesid peagi alanud II maailmasõjaga. Uuesti asuti neid uurima 1958. aastal geoloog Ago Aaloe poolt. Ulatuslike kaevetööde käigus veenduti, et tegemist on tõepoolest meteoriiditabamusel tekkinud kraatritega ja näiteks Põrguhaua all on kuni 30 meetri sügavuseni Devoni liivakivi plahvatuse mõjul lahtiseks liivaks pihustunud. Esialgsed hinnangud kraatrite vanuse kohta jäid 6000 ja 7500 aasta vahele.
1996. aastal leiti akadeemik Anto Raukase eestvedamisel kuue kilomeetri kaugusel asuva Meenukunno rabasetetest pisikesed klaasjad kuulikesed, mis tekivad meteoriiditabamusel vallanduva kuumuse mõjul. Nende sügavuse ja turbasambla radioaktiivse süsiniku analüüsimisel saadi kokkupõrke vanuseks vähemalt 6600 aastat. 2017. aastal kaevati Põrguhaua vallidesse kraavid, mille põhjast umbes meetri sügavuselt leiti pisikesi sõetükikesi, mis tekkisid ilmselt meteoriiditabamusel söestunud puudest. Söe radiosüsinikdateeerimisel saadi Ilumetsa kraatrite senini täpseimaks vanuseks 7170–7000 aastat.
Eesti meteoriidikraatritest rääkides tuleb enamikele kindlasti meelde 110 meetrine Kaali kraater, mis on tõepoolest isegi maailma mõistes muljetavaldav vaatepilt. Peab aga tunnistama, et kesk haudvaikset männimetsa haigutava Ilumetsa Põrguhaua serval on isegi huvitavam ammuse kosmosekivi külaskäiku silme ette manada kui seda Saaremaal turistide sagina keskel. Võime vaid püüda ette kujutada, mida arvasid nii Kaali kui Ilumetsa kokkupõrgetest seda tunnistama juhtunud kiviaegsed inimesed ja kuidas see mõjutas nende müüte, religioone ja uskumusi veel pikki põlvkondi hiljem.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar