Elektromagnetlainetus, mille pisikene osa on ka meile armas nähtav valgus, liigub ümmarguselt 300 tuhat kilomeetrit sekundis. See tähendab, et meie planeedile teeks see ühe ainsa sekundi jooksul peale üle seitsme tiiru. Igapäevaelus võib sellist kiirust nimetada praktiliselt momentaarseks. Allolevalt videolt saab näha, et kosmises mõttes võib ka suurim võimalik kiirus olla tüütult aeglane.
Jaapani Kosmoseagentuuri (JAXA) töötaja James O’Donoghue poolt valmistatud animatsioon näitab kõigepeal Maalt igas suunas lahkuvaid valgus- või raadioimpulsse. Võrreldes Maa enesega liiguvad need sellest eemale peadpööritavalt kähku. Natukene välja zuumides näeme Maa orbiidil asuvat Kuud, milleni jõudmiseks kulub valgusel juba 1,25 sekundit. Seejärel alustavad impulsid teekonda Marsini. Kusjuures antud videos on punane planeet asetatud Maale lähimasse võimalikku kaugusesse (54,6 miljonit kilomeetrit) ning Maa, Kuu ja Marss on proportsionaalselt 30x suurendatud (muidu poleks neid selles mõõtkavas lihtsalt näha). Reaalajas jälgides kulub valgusel Marsini jõudmiseks 3 minutit ja 2 sekundit.
Enamuse ajast asub Marss Maast oluliselt kaugemal. Näiteks siis, kui see asub meie vaatepunktist teisel poolt Päikest (praegu see peaaegu nii ongi), oleks antud video ligi 20 minutit pikk. Pluutoni jõudmiseks kuluks kusagil 4 tundi, lähima täheni 4,22 aastat, Linnutee südameni 26 700 aastat, Andromeeda galaktikani 2 537 000 aastat ja vaadeldava universumi ääreni 46 500 000 000 aastat.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar