Mõlemad poolkera taevad ühel fotol

Allolevad fotod, kus erinevatel viisidel on kokku õmmeldud meie planeedi poolkera tähistaevad, valmisid Tšehhi astrofotograaf Petr Horáleki ja Hispaania astrofotograaf Juan Carlos Casado koostöös. Kaks meest pildistasid selleks sama tehnikat ja seadeid kasutades taevast kahest samal laiuskraadil, aga erinevatel poolkeradel asuvatest observatooriumitest. Horálek tegi seda 2016. aasta aprillis Tšiilis asuvast La Sillast ja Casado 2020. aasta veebruaris Kanaari saarestikus La Palma saarel asuva observatooriumi lähistelt. Kusjuures lisaks samadele laiuskraadidele (29°) asuvad mõlemad observatooriumid meretasemest kusagil 2400 meetri kõrgusel.

Petr Horálek/ESO, Juan Carlos Casado/IAC/TWAN

Kahtlemata esimesena jääb neilt silma meie Linnutee muljetavaldav riba, mille rikkalikumad tuumaalad paistavad meile kätte lõunapoolkeral. Selle kõrval on näha üht teist valgusriba, mille heledus on märgatavam silmapiiridel ja mis sarnaselt Linnuteega ulatub üle taeva. Tegemist on sodiaagivalguseks nimetatud heledusega, mida on meie kasvavalt valgusreostatud maailmas üha raskem vaadelda või isegi pildistada. Õnneks on observatooriumite asukohad valitud seda silmas pidades. Sodiaagivalgus tekib planeetide vahel ja nendega samas tasandis (ekliptikas) tiirlevas tolmukettas, milles päikesevalgus hajub. Kõnealune ketas on hämmastavalt hõre ja selles sisalduva tolmuterade läbimõõt on 10-300 mikromeetrit (umbes samas vahemikus on juuksekarva läbimõõt). Näiteks kui see tolm koguda kokku 1mm suurusteks teradeks, oleks nendevaheline keskmine kaugus 8 kilomeetrit.

Peale meie kodugalaktika on kahe foto peale kokku näha veel nelja galaktikat - põhjapoolkeral on nendeks hiiglaslik Andromeeda ja pisem Kolmnurga Galaktika, lõunapoolkeral kaks kääbusgalaktikat, mida kutsutakse välimuse ja kuulsa meresõitja järgi Suureks ja Väikseks Magalhãesi Pilveks. Lähematest objektidest on ülemisel fotol sodiaagivalguse sees väga heledalt paistev planeet Veenus, Orioni tähtkuju ümbrisev Barnardi Silmus, punased California ja Rosetti udukogud ja Plejaadide hajusparv. Alumiselt leiab meie jaoks vähem tuttavad Laguuni, Kiilu ja Kassikäpa udukogud ning niinimetatud Rho Ophiuchi piirkonna.

Petr Horálek/ESO, Juan Carlos Casado/IAC/TWAN

Petr Horálek/ESO, Juan Carlos Casado/IAC/TWAN

Fotosid võrreldes võib märgata ka seda, et kui põhjapoolkera taevas on silmapiiri lähedalt punakas, siis lõunapoolkera on see rohekas. Tegemist on niinimetatud õhukumaga (airglow) ehk Maa atmosfääri väga nõrga helendusega, mida tekitavad erinevad gaaside ja ühendite reaktsioonid. Foto autorite sõnul tuleneb värvide erinevus eelkõige fotode tegemise ajast - põhjapoolkeral õhtu poole, lõunapoolkeral hommiku poole - kui atmosfääris domineerisid erinevad keemilised reaktsioonid.

Allikas: https://www.astronom.cz/horalek/?p=5529...