Suvisest pööripäevast on paar päeva enam kui kuu möödunud ja õhtud on muutunud silmnähtavalt pimedamaks. Öösel hakkavad juba lisaks heledamatele tähtedele ja planeetidele nähtavaks muutuma ka nõrgemad objektid. Niinimetatud süvataeva objektide (galaktikad, kerasparved, udukogud) vaatlemiseks teleskoobiga on veel veidi vara, aga ega seegi aeg enam kaugel pole.
Astronoomias eristatakse hämarikul kolme astet, mis kannavad nime tsiviilne, nautiline ja astronoomiline ning mille aluseks on Päikese sügavus horisondi ehk silmapiiri all. Allolev joonis üritab neid mõisteid ja väärtusi selgitada.
Lisaks hämarike (seda siis nii koidu kui eha kontekstis) liikidele eristatakse Päikese sügavuse alusel ka ööde liike. Näiteks kui Päike sukeldub öö jooksul kõige enam vaid 6 nurgakraadi sügavusele, siis sellist ööd kutsutakse tsiviilselt valgeks ööks. Selle ajal pole taevas silmaga näha isegi mitte heledamaid tähti. Meil Eestimaal tsiviilselt valgeid öid ei esine, nende nägemiseks tuleks kolida mõnikümmend kilomeetrit Helsingist põhja poole.
Teiseks astmeks on nautiliselt valged ööd ehk ööd, mille jooksul läheb Päike meie jaoks vaid kuni 12 kraadi sügavusele. Sellised ööd algavad meie laiuskraadil mai keskel ja lõppevad juuli viimasel nädalal ehk siis kohe-kohe. Näiteks Lõuna-Eesti jaoks on nautiliselt valged ööd tänaseks juba lõppenud, kuna astronoomilise südaöö ajal (suveajas on see umbes pool kaks öösel), käib Päike korraks alla 12 kraadi sügavusel ära.
Nautilise hämariku ja öö nimetus on seotud merendusega ja ajaga, kui meresõitjate ainsaks viisiks oma laiskraadi mõõta oli kontrollida kui kõrgel asub Põhjanael silmapiirist. Et seda teha, pidi korraga olema võimalik silmaga eristada nii Põhjanaela kui silmapiiri. Siis kui silmapiiri enam südaööl ei erista, on saabunud astronoomiliselt valged ööd. Sellisel juhul võib Päike minna vaid kuni 18 kraadi sügavusele. Sellised ööd algavad Eestis tervikuna aprilli viimasel nädalal ja lõppevad augusti keskel. Astronoomiliselt valgete ööde lõpp tähendab, et sellest ajast peale hakkab öösiti saabuma juba tõeline pimedus.
Tuleks igaks juhuks märkida, et antud liigitused on praktiliselt täiesti tehislikud ja matemaatilised ning visuaalselt peavad need paika vaid selge taevaga. Nii nagu me kõik oleme kogenud, paneb pilvine taevas hämariku saabuma kiiremini ning sombuse ilmaga nautiline valge öö pole midagi nii valge.
Igatahes head nautiliselt valgete ööde lõppu ja astronoomiliselt valgete ööde algust!
PS: umbes samal ajal kui meie maal astronoomiliselt valged ööd lõppevad ja öötaevas saavutab tõelise pimeduse, toimub Vooremaal Kuremaa järve ääres mitu päeva kestev Astronoomiafestival 2025. Soovitame selle huvitava ürituse kohta lugeda siit: https://festival.astronoomia.ee/
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar