Nüüdseks juba 30 aastat on Päikesel silma peal hoidnud ESA/NASA koostöös valminud ja opereeritud päikeseobservatoorium nimega SOHO (Solar and Heliospheric Observatory). Maast 1,5 miljoni kilomeetri kaugusel asuvas niinimetatud Lagrange'i tasakaalupunktis (L1) tiireldes saab see Maaga Päikese ümber liikuda samas tempos ning selle jaoks on vaade Päikese poole alati avatud. Seal saab see meie kodutähte ja sellele näiteks lähedale sattuvaid komeete vaadelda paljudes erinevates lainepikkustes.
Allolevale pildile on kokku pandud 30 fotot (iga foto ühest aastast) Päikesest lainepikkuses, mida kutsutakse ekstreemseks ultravioletiks või EUV. Tegemist on elektromagentkiirgusega, mida hakkab aine kiirgama temperatuuril ligi kaks miljonit kraadi. Kui Päikese tihe ja varjatud sisemus välja arvata, leiab sellist kuumust Päikese krooniks kutsutud atmosfääri väliskihtidest. Kuidas täpsemalt saab Päikese kroon olla oluliselt kuumem kui selle "pind", on veel lahendamist vajav mõistatus.
Fotosid omavahel võrreldes on ilmne, et Päikese võime EUV-s kiirata ei ole ajas päris muutumatu, vaid see käib lainetena. Kõige heledamad fotod pärinevad Päikese umbes 11 aastase aktiivsustsükli maksimumidest. SOHO-l on õnnestunud hetkeseisuga ära näha juba kolm sellist maksimumi. Neist viimane on parasjagu käimas.
Nii palju kui teame on Päikese aktiivsustükkel seotud otseselt Päikese võimsa magnetväljaga, mis kipub perioodiliselt ennast krussi keerutama. Tõenäoliselt on selle põhjuseks Päikese erinevad pöörelmiskiirused (poolused pöörlevad aeglasemal kui ekvaator). Peale igat tsükli maksimumi, mille käigus magnetväljad rebivad Päikesest välja materjali, tekitavad selle pinnale plekke ning kuumutavad selle krooni, näivad Päikese magnetpoolused vahetuvat ning rahunevat. Peale mõnda aastat suhtelist rahu algab kõik algusest.
Foto autor/allikas: SOHO (ESA & NASA)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar