23. septembril sooritas NASA OSIRIS-APEXi nimeline kosmosesond lähedase möödalennu Maast, eesmärgiga muuta on trajektoori Päikese orbiidil selliselt, et kümnendi lõpus kohtuda kurikuulsa asteroidiga Apophis. Lähimas punktis möödus sond Maast 3438 kilomeetri kauguselt ning tegi sellest nii pilti kui video. Lisaks kasutati möödumist kalibreerimaks sondi erinevaid kaameraid ja instrumente. Enne Apophisega kohtumist sooritab sond veel kaks möödalendu Maast.
OSIRIS-APEX on tegelikult OSIRIS-REXi nimelise missiooni jätk. Lihtsalt nimi on muudetud. OSIRIS-REx startis juba 2016. aastal eesmärgiga jõuda 2018. aastaks asteroid Bennu orbiidile. Seal veetis see kaks aastat ning kogus muuhulgas selle pinnalt proove. 2023. aasta septembris toimetas see oma proovikapsli edukalt Maale. Kuna sond oli igas mõttes hea tervise juures ning selle lihtsalt välja lülitamine oleks olnud raiskamine, otsustati selle missiooni uue nime all jätkata.
 |
| OSIRIS-APEXi foto Maast umbes üheksa tundi peale möödalendu. Selleks ajaks oli see meie planeedist jõudnud 228 tuhande kilomeetri kaugusele. |
 |
| Maa paremal ja Kuu vasakul. Foto on tehtud sondi StowCam nimelise kaameraga kauguselt 60 tuhat kilomeetrit Maast. |
Selle uueks missiooniks sai kohtuda 2029. aasta aprillis asteroidiga 99942 Apophis. Võib olla osadel tuleb see nimi tuttav ette. Tegemist on umbes 450 meetrise asteroidiga, mille avastamise hetkel 2004. aasta lõpus levis kulutulena uudis, et asteroidil on reaalne võimalus põrkuda Maaga. Tipus oli see võimalus kusagil 1/43st, kuid mida rohkem vaatlusi tehti ja mida täpsemaks selle orbiit sai, seda väiksemaks see võimalus muutus. Nüüdseks on kokkupõrkeoht välistatud ning Apophis peaks eesti aja järgi 13. aprillil kell 23:46 mööduma Maast 31 600 kilomeetri kauguselt. Seda on kusagil 1/12 Maa-Kuu keskmisest kaugusest.
Selliselt kauguselt on see silmaga suhteliselt kergesti taevas eristatav kui üks keskmise heledusega ja silmnähtavalt liikuv täht. Eestist on Apophis oma möödalennu ajal ilusti lõuna ja läänetaevas vaadeldav. Kui muidugi sellel ajal ka selge peaks olema.
Hirm Apophise ees oli alguses igati õigustatud, sest 450 meetrise ja kusagil 30 kilomeetrit sekundis liikuva asteroidi kokkupõrkel vabanenud plahvatuse võimsuseks on arvutatud kusagil 1200 megatonni. Võrdluseks, et maailma võimsama vesinikpommi (Tsaari pomm, NSVL) võimsuseks oli 50 megatonni. Apophise poolt tekitatav kraater oleks kusagil 7 kilomeetrit lai ning plahvatusel oleks inimtsivilisatsioonile igal juhul laastav mõju. Kuigi ollakse arvamusel, et kardetud tuumatalve see planeedil esile ei suudaks kutsuda.
Ülal: OSIRIS-APEXi 424 fotost koosnev aegvõte möödalennust Maast. Fotod on tehtud sondi StowCam nimelise kaameraga, mille algseks eesmärgiks oli silma peal hoida OSIRIS-RExi poolt kogutud asteroid Bennu proovidel.
OSIRIS-APEX on kavandatud kohtuma Apophisega 8 päeva peale seda kui asteroid on Maast mööda lennanud (21. aprillil, 2029). Kord selle orbiidile jõudnult, uurib see seda sarnaselt sellele, nagu asteroid Bennut. Ühe kavandatud manöövri käigus läheneb see asteoridi pinnale ning kasutab oma tõukureid ei paljastada selle pinna alt värsket materjali, mida see saab seejärel oma erinevate instrumentidega kaugusest uurida.
Kokku peaks sond Apophise juures veetma 1,5 aastat, mille käigus üritab see mõõta ka asteroidile mõjuvat Jarkovski effekti. Tegemist on Vene inseneri Ivan Jarkovski juba 1900. aastal kirjeldatud efektiga, kus päikese poolt soojendatud pöörlevale asteroidile mõjub soojuskiirguse eraldumise tulemusel väga nõrk, aga sadade ja tuhandete aastate jooksul oluline jõud. Jarkovski effekti otsene mõõtmine on väga oluline, et me saaksime just pisemate asteroidide täpseid orbiite üha pikemalt ette prognoosida.
OSIRIS-RExi missioonist oleme varasemalt kirjutanud siin: https://www.astromaania.ee/search/label/OSIRIS-REx
Animatsioon OSIRIS-APEXi manöövrist Apophise pinna kohal. Selle eesmärgiks on paljastada asteroidi pinna alt värsket materjali, mida sond saab seejärel oma erinevate instrumentidega kaugusest uurida. Allikas: NASA
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar