Eelmise nädala lõpus ja paar päeva tagasi otsustasime viimaks proovida veits korralikumalt pildistada kaht meie galaktilist lähinaabrit - Andromeeda (M31) ja Kolmnurga galaktikat (M33). Tegemist hiidgalaktikatega, mis kuuluvad koos meie Linnutee ja umbes 30 pisema nende vahel tiirleva satelliitgalaktikaga niinimetatud kohalikku gruppi. Kusjuures Andromeeda heledat tuuma on praegustel pimedatel öödel isegi palja silmaga võimalik näha, tehes sellest kaugeima taolise objekti (kirjandus väidab, et eriti pimedas taevas on näha ka kaugemat Kolmnurga galaktikat, kuigi meil see veel õnnestunud ei ole).
 |
| Andromeeda galaktika (M31) keskosa ja selle üks satelliitgalaktika M32 (all paremas nurgas). Andromeeda galalaktika tuumas (kõige heledam osa) arvatakse asuvat üks või mitu supermassiivset musta auku. Foto tegemiseks kulus 18x2min ja 10x1min säri ISO 1000, umbes 50 tumekaadrit ja 20 bias kaadrit. Kaadrite ladumiseks kasutasime programmi Deep Sky Stacker ja järeltöötluseks PhotoShop. |
Naljakas mõelda, et pisut enam kui sada aastat tagasi peeti nii Andromeedat kui Kolmnurga galaktikat (ja teisi tollaste teleskoopidega nähtavaid galaktikaid) meie Linnutee sees asuvateks udukogudeks. Sellest ka vahel tänaseni kasutatav nimi Andromeeda udu. Toona oli astronoomiaringkond enamuses veendunud, et Linnutee ongi universum ning sellest väljaspool midagi ei eksiteeri. Seepärast pakuti, et Andromeeda võib meist asuda kõige enam paarikümne tuhande valgusaasta kaugusel ning osad pidasid selle spiraalharude struktuuri tekkimisfaasis päikesesüsteemiks (mis sest, et nii kaugel asudes oleks pidanud see olema kolssaalne). Asi hakkas lahenema 1917. aastal, kui astronoom Heber Curtis vaatles Andromeedas noovadeks nimetatud täheplahvatusi, mis näisid paistvat seal keskmiselt 10 korda nõrgema heledusega, kui mujal taevas. Sellest järeldas ta, et Andromeeda peaks asuma vähemalt poole miljardi valgusaasta kagusel, asetades selle Linnuteest väljaspoole. Astronoomide vahel tekkinud eriarvamused päädisid 1920. aasta Suure Debatiga, kus kahte erinevat leeri esindasid Curtis ja astronoom Harlow Shapley. Neist viimane kaitses seisukohta, et Andromeeda asub siiski meie Linnutees.
Järgnevatel aastatel hakkasid viimaks selguma andmed Andromeeda tõelisest kaugusest. Nii mõõtis näiteks Eesti astronoom Erst Öpik selle kauguseks 1,5 miljonit valgusaastat. Debatt sai lõplikku lahenduse 1925. aastal, kui kuulus Edwin Hubblel õnnestus Andromeedas vaadelda tsefeiidideks nimetatud muutlike tähti, mille heleduse muutust jälgides saab üsna täpselt määrata nende kaugust. Hubble sai Andromeeda kauguseks samuti 1,5 miljonit valgusaastat. Kuigi see arv oli sarnaselt Öpiku hinnangule tegelikkusest pisut vähem, oli peale seda üldkujutus universumist drastiliselt muutunud - Linnutee on kõigest üks paljudest galaktikatest, mis asuvad tohutult suuremas universumis.
Tänaseks on teada, et Andromeeda asub meist umbes 2,54 miljoni valgusaasta kaugusel, on läbimõõdult umbes 220 000 valgusaastat ning sisaldab ligi triljon individuaalset tähte. Võrreldes seda viimast arvu Linnutee kuni 500 miljardi tähega (täpne arv on veel lahtine), on Andromeeda meie Kohaliku Grupi tõeline hiiglane. Et Andromeeda ligineb meile (ja meie tema poole) kiirusel kusagil 110 kilomeetrit sekundis, peaksid kaks hiidgalaktikat omavahel kokku põrkuma kusagil 4,5 miljardi aasta pärast. Kokkupõrge on galaktikate puhul muidugi veidi liialdatud termin. Kuna galakikas asuvate tähtede vahelised kaugused on meeletud, on ka ülimalt ebatõenäoline, et need omavahel põrkuksid. Rääkimata siis planeetidest. Pigem võib seda sündmust ette kujutada rahumeelse ühinemisena, kuigi ilmselt käivitavad mastaapsed gravitatsioonijõud mõlemas galaktikas aktiivse tähetekke ning nende hiiglaslike tuumade keskel asuvad mustad augud ühinevad. Lisaks peaks juba paari miljardi aasta pärast nii meie kui ka Andromeeda galaktika võimalikele elanikele avanema hingematvalt võimas vaade.
Meie galaktikagrupi kolmas suurem galaktika M33 ehk Kolmnurga galaktika (samanimelise tähtkuju järgi) arvatakse olevat Andromeeda satelliitgalaktika ning asub meist kusagil 2,73 miljardi valgusaasta kaugusel. Selle läbimõõduks pakutakse umbkaudu 60 tuhat valgusaastat ning tähtede koguarvuks 40 miljardit. Selle korrapärastes spiraalharudes näib parasjagu käivat väga aktiivne täheteke.
 |
| M33 ehk Kolmnurga galaktika. Foto tegemiseks kulus 39x3min säri, ISO 2600, umbes 50 tumekaadrit ja 20 bias kaadrit. Kaadrite ladumiseks programm nimega Deep Sky Stacker ja järeltöötluseks PhotoShop. |
Mõlema foto tegemiseks kasutasime astronoomiaklubi 203mm/1200mm Newton skeemiga teleskoopi ning fotokat Nikon D5600. Teleskoobi monteeringuks oli EQ6R-Pro, mille soetamiseks vajaminevate vahendite eest sooviksime tänada Tõrva valda. Kindlasti leiab see tulevatel selgetel ja pimedatel öödel veel palju kasutust.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar