laupäev, 12. september 2020

Andromeeda galaktika halo on tohutu

On selgunud, et meie lähima hiigalaktika Andromeeda gaasist halo ulatub selle nähtavast servast kümneid kordi kaugemale ning puutub tõenäoliselt Linnutee enda haloga otsapidi kokku. Kui me seda halo näeksime, paistaks see taevas kolm korda suurem kui Suur Vanker.

Galaktikaid ümbritsevate hõredast ioniseeritud gaasist halode uurimine on senini olnud päris keeruline ülesanne, kuna need ei kiirga elektromagnetspektris ning on seega igas mõttes nähtamatud. Kasutades aga Hubble kosmoseteleskoobi COS (Cosmic Origins Spectrograph) detektorit, õnnestus astronoomidel mõõta 43 kaugel tasutal paistva kvasari* poolt kiiratud ultraviolettkiirguse neeldumist Andromeeda gaasihalos ning seekaudu koostada selle senini täpseima kaardi. Selgus, et halo ulatub 1,3 kuni 2 miljonit valgusaastat galaktikast väljaspoole. Kuna Andromeeda asub meist kusagil 2,5 miljoni valgusaasta kaugusel ja väga suure tõenäosusega on ka Linnuteel enam-vähem samasugune halo, peaksid need omavahel juba kokku puutuma. Sõna "juba" tasub siin kasutada põhjusel, et kaks galaktikat on üksteisega vältimatul kokkupõrkekursil.

Andromeeda on 2,5 miljoni valgusaasta kaugusel asudes kaugeim veel silmaga nähtav objekt (hele pisike ketas lilla pilbve keskel). Tema halo nähes kataks see taevas aga kolm korda suurema ala kui Suur Vanker.

Lisaks halo ulatusele tuli välja, et see koosneb kahest suhteliselt selgepiirilisest kihist. Sisemine osa, mis ulatub galaktikast umbes poole miljoni valgusaasta kaugusele, on tihedam ja ebakorrapäratu struktuuriga ning välimine ja suurem kiht kuumem aga ühtlasem. Spekuleeritakse, et sisemist halo toidavad ja keerutavad Andromeedas aeg-ajalt toimuvad supernoovad, mis paiskavad täheplahvatuse käigus tekkinud raskete elementidega rikastatud materjali galaktika kettast välja.
Andromeedat ja teisi lähimaid galaktikaid ümbritsevate halode struktuuri uurimine annab meile tähtsat informatsiooni galaktikate mineviku, evolutsiooni ja tuleviku kohta. Näiteks on halodel tõenäoliselt mängida hiidgalaktikate kokkupõrgete ja liitumiste käigus oluline roll, kuna neis sisalduv gaas on toormaterjal, millest tulevikus moodustuvad uued tähed.

Kaugetelt kvasaritelt paistva valguse analüüsimisel saab teha kindaks, kas see läbis teel Andromeeda halo või mitte.

43 kvasari asukohad Andromeeda galaktika halo taustal.

*kvasarid on varajase universumi aktiivsed galaktikatuumad. Kuna nende kaugus meist on miljardeid valgusaastaid, näeme me neid sellisena, nagu nad olid miljardeid aastaid tagasi.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar