Saabus sügisene pöörihetk

Täna täpselt kell 16:31 saavutab Maa pöörlemistelg Päikese suhtes 0 kraadise kalde* ehk aset leiab sügisene pöörihetk. Ühtlasi lõppeb suvi ja algab sügis.

Kui tavaliselt öeldakse, et pööripäeval (ööpäev, mis sisaldab pöörihetke) on kõikjal Maal päev ja öö sama pikkusega, ei ole see tegelikult päris õige. Sellel on kolm peamist põhjust. Esiteks on pöörihetk tõepoolest kõigest hetk ja päev on 24 tundi. Teiseks on päikesetõus defineeritud hetkena, mil päikeseketta ülemine osa muutub horisondil nähtavaks ning loojang hetkena, mil päikeseketta ülemine osa horisondi taha kaob. See tähendab, et eeldefineeritud hetkest hetkeni jõudmiseks kulub päeval mõni minut kauem (päikeseketta läbimõõdu jagu). Kolmandaks murrab, peegeldab ja transpordib Maad ümbritsev atmosfäär päikesevalgust natukene nagu valguskaabel. See tähendab, et Päike muutub horisondil nähtavaks paar minutit enne kui ta seal reaalselt olema peaks ning püsib loojudes samal põhjusel kauem nähtavana. Nendel kolmel põhjusel saabub tõeline päeva ja öö pikkuste võrdsustumine erinevate poolkerade erinevatel laiuskraadidel pööripäevast mitu päeva varem (lõunapoolkeral) või hiljem (põhjapoolkeral). Eestis juhtub see näiteks 25. septembril.

Pööripäevade asetused Maa orbiidil ning Maa afeel ja periheel Päikesest. Kuigi meie poolkeral läheb nüüdsest jahedamaks, kahaneb tegelikult meie ja Päikese vahemaa.

*Maa 23,5 kraadist pöörlemistelje kallet pööripäevad ei mõjuta. Jutt käib kaldest Päikese suhtes.