Neljapäev, 29. aprill 2021

Hubble kosmoseteleskoobi 31. sünnipäevafoto

Legendaarsel Hubble kosmoseteleskoobil täitus eelmisel nädalal 31 aastat orbiidil. Nagu traditsiooniks saanud, jäädvustati selle sündmuse puhul üks eriline sünnipäevafoto.

Hubble poolt nii nähtavas- kui (lähi)infrapunakiirguses jäädvustatud foto täissuuruses versiooni näeb siit (soovitame vaadata ja suurendada): https://www.nasa.gov/.../stsci-01f3tcjsp4qwakbwd4ss081t22...

Seekord sihiti Hubble vaatama ühte meie Linnutee heledaimat tähte nimega AG Carinae, mis asub Kiilu tähtkujus ja kuulub haruldaste nn heledate siniste muuttähtede hulka. Olles ühed universumi massiivsemad ja heledaimad tähed, elavad need hiiglased vaid paar miljonit aastat ning plahvatavad elu lõpus gigantsete supernoovadena. Võrdluseks arvatakse, et meie Päikese eluiga küündib kusagil 10 miljardi aastani ning selle elu lõppeb aeglaselt paisuva ja hajuva planetaaruduna. AG Carinae sarnaseid tähti on meie kohalikus galaktikagrupis sisalduvate triljonite tähtede hulgast avastatud vaid kusagil poolsada.

Kuigi taolised tähed võivad pikalt püsida rahulike ja muutumatutena, vallanduvad neist vananedes kujutlematult võimsad väljapursked, kus täht heidab endast korraga eemale mitme Päikese massi jagu materjali. Peale seda naudib täht taaskord rahulikku perioodi, kus õrn tasakaal tähe südames aset leidva tuumasünteesi poolt tekitava rõhu ja tähte kokku suruva gravitatsiooni vahel jätkub. Väljapurskest jääb alles miljon kilomeetrit tunnis tähest eemale paisuv vesinikust ja lämmastikust gaas, mis helendab veel tuhandeid aastaid tähe võimsas kiirguses.
Fotol oleva ja meist umbes 20 tuhande valgusaasta kaugusel asuva AG Carinae väljapurse arvatakse toimunud kusagil 10 tuhande aasta eest ning selle poolt tekitatud ümbris on läbimõõdult ligi viis valgusaastat ehk natukene rohkem kui Päikese ja sellele lähima tähe Proxima Centauri vaheline kaugus. Ümbrises on sinisega näha veidi konnakulleseid ja piklike seebimulle meenutavad moodustisi, mis on tegelikult hiiglaslikud tolmused piirkonnad, mida tähe kiirgus valgustab, ergastab ja kujundab.
Vaatamata oma massile (u 70 Päikese massi) ja tohutule heledusele ei ole AG Carinaed tavaoludes silmaga näha. 20 tuhat valgusaastat on lihtsalt liiga suur vahemaa. Vaja läheb Hubble sarnast veterani, kelle fotodele ei paku maapealsed kümneid kordi suuremad teleskoobid endiselt erilist vastast.
Fakte Hubble kosmoseteleskoobist:
  • Teleskoop lennutati orbiidile 24. aprillil 1990 ning on nüüdseks läbi viinud umbes 1,5 miljonit vaatlust kokku 48 tuhandest astronoomilisest objektist.
  • 31 aasta jooksul on Hubble Maale peale teinud üle 181 tuhande tiiru, läbides üle 4,5 miljardi kilomeetri
  • Hubble on kogunud kusagil 169 terabaiti või 21 tuhat gigabaiti andmeid, millest iga bitt on või saab olema teadlastele vabalt kättesaadav.
  • Hubble poolt kogutud andmete põhjal on valminud enam kui 18 tuhat teadustööd, millest üle 900 avaldati eelmise aasta jooksul.
Loe ka meie lugu Hubble sünniloost, mis ilmus teleskoobi 30ndaks juubeliks Postimehes: https://leht.postimees.ee/.../hubble-i-kosmoseteleskoop...

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar