Reede, 30. aprill 2021

Maa ümber tiirutab uus kosmosejaam

Autor: Üllar Kivila

29. aprillil lendas Wenchangi kosmodroomilt orbiidile Hiina uue kosmosejaama esimene moodul Tianhe, mille nimi võiks eesti keeles olla „Taevane harmoonia“. Sellega pandi alus plaanide kohaselt umbes Mir-i mõõtu kosmosejaama Tiangong („Taevapalee“) ehitamisele. Kui nimi Tiangong tuttavalt kõlab, siis põhjusega – hiinlased on selle suure jaama ehituse ettevalmistamiseks ja tehnika katsetamiseks kaks samanimelist, kuid vaid ühest moodulist koosnevat kosmosejaama varem juba üles lennutanud: Tiangong-1 (oli orbiidil 2011–2018) ja Tiangong-2 (2016–2019).

Tianhe mooduli orbiit, allikas: Celestrak. Praegusel ajal saab põhjapoolkeral ülelende näha hommikuti enne päikesetõusu, kuid Eesti asub pisut liiga kaugel põhjas.

Äsja kosmosesse lennutatud 22,6-tonnisest moodulist saab tulevase kosmosejaama keskosa ja põhiline jaamas viibivate taikonautide majutuskoht. 2022. aastal on plaanis liita veel kaks umbes 20-tonnist teadusuuringuteks mõeldud moodulit. Esimene mehitatud lend praegu tühjalt üles lennutatud jaama pardale toimub plaanide kohaselt juba selle aasta 10. juunil.

Eesti taevavaatlejate kurvastuseks on meie laiuskraadilt uue kosmosejaama vaatlemine praktiliselt võimatu, kuna see lennutati 41,5° kaldega orbiidile. Võrdluseks – ISS, mida meil saab aeg-ajalt lõunataevas heleda täpina lendamas näha on 51,6° kaldega orbiidil. Orbiidi kaldenurk määrab ära kõige suurema laiuskraadi, kus aeg-ajalt saab satelliiti pea kohal lendamas näha, kuid veel kaugemal näeb seda järjest madalamal horisondi kohal. Tianhe oma 380 km kõrguse orbiidiga kerkib isegi Lõuna-Eestist vaid paari kraadi kõrgusele horisondist.

Tianhe start Chang Zheng („Pikk marss“) 5B raketil 29. aprillil 2021.

Kui just jaama orbiiti väga suure kütusekuluga muuta ei plaanita, mis on väga ebatõenäoline, määrab selline orbiidi valik ära, kust tulevikus seda jaama külastada saab. Peale Hiina enda kosmodroomide on see orbiit kättesaadav näiteks USA Canaverali neeme stardiplatvormidelt ning ESA kosmosekeskusest Prantsuse Guajaanas. See-eest üheltki Venemaa kosmodroomilt sellele orbiidile lennata ei saa, sest nii pika ajalooga Bajkongõr Kasahstanis kui ka uus Vostotšnõi kosmodroom Amuuri oblastis asuvad liiga kaugel põhjas. Kõlakate kohaselt olevat Venemaa pidanud Hiinaga läbirääkimisi, et koostöö huvides lennutaks hiinlased oma kosmosejaama suurema kaldega orbiidile, aga äsja toimunud lennu põhjal tundub, et need läbirääkimised vilja ei kandnud.

Tianhe moodul 2018. aastal Zhuhai linnas lennundusnäitusel. Esiplaanil olevate adapteritega liidetakse hiljem järgmised moodulid.

Hiinlaste tulevaste lendude kava on üpris tihe. Enne veel, kui esimene meeskond uue jaama pardale jõuab, saadetakse sinna mai lõpuks üks mehitamata kaubalaev ning järgmiste aastate jooksul on plaanis keskmiselt 2 mehitatud lendu ja 2 kaubalaeva aastas uue jaama pardale saata.

Kuna Tianhe siseplaanist head avalikku infot leida ei ole, siis võrdluseks varasema NSVLi kosmosejaama Miri keskmoodul - üldpildi sarnasus Tianhe mooduliga on märgatav.

Kosmosejaamade võrdlus, Tiangongi lõplik mass ja mõõtmed on veel lahtised.


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar