Chandrayaan-3 startis Kuule maanduma

Autor: Üllar Kivila

Möödunud reedel, 14. juulil kell 12.05 Eesti aja järgi startis Satish Dhawani kosmodroomilt India kolmas Kuu-missioon Chandrayaan-3. Praegu asub kosmoseaparaat elliptilisel orbiidil Maa kohal ning tegeleb oma orbiidi kõrguse järk-järgult tõstmisega, et umbes 3 nädala pärast Kuu orbiidile jõuda. Maandumine Kuul peaks plaanide kohaselt toimuma 23. augustil Eesti aja järgi kell 15.17.

Chandrayaan-3 enne raketile laadimist. Maandur ja kulgur (pole siin fotol nähtav) on monteeritud silindrilise kujuga kosmoselaeva otsa, mis toimetab need Kuu orbiidile.

Chandrayaan-3 start India LVM3 kanderaketi pardal.

Sisuliselt on tegu 4 aastat tagasi toimunud Chandrayaan-2 missiooni korduskatsega. Toonane missioon oli poolenisti edukas – Kuu ümber orbiidile lähetatud sond töötab edukalt tänaseni, kuid maandumiskatse ebaõnnestus. Seekordne missioon uut Kuu ümber tiirutavat sondi ei sisalda, vaid koosneb ainult maandurist ning sellega kaasas olevast kulgurist.

Lähivaade planeeritud maandumiskohale, tähistatud ruut on 3 × 3 km suurune ning kujutab enam-vähem maandumise eeldatavat täpsust. Kuu lõunapoolus on siin pildi ülaservas napilt horisondi taga.

Pilt on tehtud põneva veebipõhise Kuu-atlase abil, kus saab interaktiivselt vaadata erinevaid Kuu kohta koostatud andmeid ning mõõta-joonistada kõike endale huvipakkuvat:
https://quickmap.lroc.asu.edu/layers?proj=22

Planeeritav maandumispaik asub Kuu lõunapoolkera Maa-poolsel küljel umbes 70. laiuskraadil ning 30° Kuu telgmeridiaanist idas. Chandrayaan-3 maandub kohalike olude mõistes varahommikul, mis võimaldab päikesetoitel maanduril ja kulguril töötada kogu Kuu kaks nädalat kestva päeva jooksul. Ei ole võimatu, et vähemalt mingid pardasüsteemid võivad järgneva sama pika öö üle elada ning ka edasistel päevadel teadustööga jätkata, kuid see pole missiooni nõutavate eesmärkide hulgas.

Maanduri Vikram ja kulguri Pragyan pardal on mitmeid teadusinstrumente Kuu pinnase keemilise koostise ja soojuslike omaduste mõõtmiseks, seismilise aktiivsuse tuvastamiseks ning päikesetuule mõõdistamiseks. Nende seadmete tööaeg on arvatavasti piiratud umbes kahe nädalaga – nii maandur kui ka kulgur ei ela tõenäoliselt pikka ja külma Kuu ööd üle. Pikemalt võiks kesta aga maandurile paigaldatud helkur, milletaoliseid on Kuul varasemast juba viis – kolm tükki toimetati sinna USA Apollo-missioonide käigus ning kaks NSVL Lunohodi-kulguritega. Nende helkurite peale suunatakse Maalt tugev laserkiir ning tagasipeegeldust jälgitakse suurte teleskoopidega. Teades valguse kiirust, võimaldab see mõõta väga täpselt Kuu ja Maa vahelist kaugust.

Kui seekordne missioon edukaks osutub, saab Indiast neljas riik, kes on täielikult omavalmistatud tehnika (nii kanderaketid kui kosmosesondid) abil suutnud kontrollitult Kuule maanduda. Jääme ootama edasisi uudiseid augustis.