**Kui jäänuk asub meist umbes 16 tuhande valgusaasta kaugusel, siis meie näeme seda sellisena nagu see oli 16 tuhat aastat tagasi.
reede, 9. jaanuar 2026
Kepleri supernoova 25 aasta jooksul
neljapäev, 8. jaanuar 2026
Punase Ristküliku udu Ükssarvikus
Ükssarviku tähtkujus, Maast umbes 2300 valgusaasta kaugusel asub udu, mida kutsutakse inglise keeles lihtsalt Red Rectangle Nebula ehk Punase Ristküliku udu. Selle ebatavaliselt korrapärane kuju vajab veidi selgitust.
![]() |
| Foto on tehtud Hubble kosmoseteleskoobiga 2006. aastal. Värske töötlus kodanikuteadlase Judy Schmidti poolt. |
laupäev, 3. jaanuar 2026
Maa periheel Päikesega 2026
Phobos Marsi kohal
![]() |
| Marsi kolm Tharsise platoo vulkaani (vasakult Arsia Mons, Pavonis Mons ja Ascraeus Mons) ja nende kohal Marsi kuu Phobos. Kuust all ja paremal on näha Noctis Labyrinthus nimelist piirkonda. Sellest paremala ja all paistab Päikesesüsteemi suurim kanjon - Valles Marineris. Täissuuruses: https://www.flickr.com/photos/192271236@N03/54997401734/ |
![]() |
| Phobos Marsi kohal. Foto alumises servas paistab Kasei Valles nimeline org, mis on planeedile kulutatud tõenäoliselt miljardeid aastaid tagasi voolava vee poolt. |
kolmapäev, 31. detsember 2025
Pluuto tasandikud ja neid katvad augud
New Horizoni kosmosesondi lähivõte Pluuto pinnast, siis kui see sellest 2015. aasta suvel lähimas punktis 13 tuhande kilomeetri kauguselt mööda kihutas. Fotol on Sputnik planitia nimelise jäise tasandiku serv. Paremal all paistab tumedalt kõrgem ja mägisem ala nimega Krun Macula.
Tasandikul on näha sadu vahemikus 8-13 kilomeetrit laiu enam-vähem ringikujulisi ja kuni 2,5 kilomeetrit sügavaid süvendeid. Arvatakse, et need on tekkinud tasandikku katva lämmastikjää varisemisel alt tühjaks aurustunud (sublimeerunud) tühimikesse. Miks jää on nii aurustunud, veel täpselt ei mõisteta.esmaspäev, 29. detsember 2025
Astroloogiast ja astronoomiast
Autor: Üllar Kivila
„Nagu taevas, nõnda ka maa peal“ kõlab tuntud fraas meieisapalvest. See võiks vabalt olla nii astroloogia kui ka teiste taevakehade põhjal tuleviku ennustamise või mineviku mõtestamise süsteemide kreedo. Taevakehade liikumise seosed maise eluga on ilmselged ning neid märkasid juba meie esivanemad eelajaloolisel ajal – aastaaegade vaheldumine käib üheskoos Päikese ööpäevase käigu muutustega ning öist taevast järjekindlalt vaadeldes võib märgata, et tähtede ja planeetide liikumiste mustrid korduvad erineva pikkusega tsüklite jooksul. Näiteks ennustas Vana-Egiptuses öötaeva heledaima tähe Siiriuse esimene ilmumine päikesetõusu-eelsesse koidutaevasse Niiluse jõe peatset üleujutust, olles seega tähtsal kohal põllutööde planeerimisel ning tähte ennast peeti viljakusjumalanna kehastuseks.
reede, 26. detsember 2025
Webb vaatles täheparve Westerlund 2
Kümme aastat tagasi tähistas Hubble kosmoseteleskoop oma 25ndat sünnipäeva fotoga meist umbes 20 000 valgusaasta kaugusel asuvast hiiglaslikust täheparvest Westerlund 2 ja seda ümbritsevast udukogust. Nüüd on osakest sellest täheparvest pildistanud James Webbi kosmoseteleskoop. Kui Hubble on ehitatud universumit nägema ja jäädvustama peamiselt nähtavas valguses, töötab Webb peamiselt infrapunas. Kahe spektrivahemiku erinevuseks on, et Webb suudab fotole püüda selliseid footonid, mis läbivad täheparve ümbritsevat tolmu hõlpsamini kui nähtav valgus. Tulemuseks otsekui läbivalgustatud vaade muidu varjatud aladele.
Esmapilgul lihtsalt ilus foto sisaldab oluliselt rohkem informatsiooni kui silmale paistab. Näiteks suudab Webb erinevalt Hubblest antud täheparves tuvastada niinimetatud pruune kääbuseid. Tegemist on mõnes mõttes läbikukkunud tähtedega, mille suhteliselt pisike mass (13-80 Jupiteri) ei ole piisav püsivateks termotuumareaktsioonideks. Erinevalt nähtavas spektris heledalt säravatest tähtedest, kiirgavad pruunid kääbused peamiselt soojuskiirgust. Nende lähedal asudes paistaksid nad silmale värvuselt tumelillakad (magentapunased). Pruune kääbuseid on meie Linnutees ja muudes galaktikates ilmselt väga arvukalt. Osade mudelite kohaselt isegi rohkem kui tavalisi tähti. Paraku teevad nende väike mass, mõõtmed ja madal temperatuur nende otsese vaatlemise keeruliseks.
esmaspäev, 22. detsember 2025
Perseverance marsikulguri rekordiline sõit
Vaade NASA Perseverance marsikulguri rekordilisele sõidule selle aasta 20. juunil (sol 1540*). Väikese auto mõõtu kuuerattaline sõiduk läbis sellel päeval Marsil Jezero kraatris 4 tunni ja 24 minuti jooksul 411,7 meetrit. Video on kokku pandud kulguri navigatsioonikaamera fotodest, mida tehakse olenevalt pinnasest ja seal asuvatest takistustest umbes iga 1-5 meetri tagant. Vastavalt tuvastatud suurematele kividele või näiteks lahtise liivaga kohtadele valib nende põhjal kulgur iseseisvalt kõige parema sõidujoone. Kulgurile antakse igapäevaselt juhtimiskeskusest käske, kuid kusagil 90% selle sõidust käib autonoomselt.
pühapäev, 21. detsember 2025
Talvine pööripäev 2025
Täna on talvine pööripäev - see tähendab, et tänane päev on aasta lühim ja eelolev öö kõige pikem. Talv hakkab ametlikult kell 17:03.
Sellel kellaajal on Maa orbiidil ümber Päikese jõudnud punkti, kus selle põhjapoolus on Päikesest maksimaalselt eemale pööratud. See tähendab, et alguse on saanud astronoomiline talv. Lõunapoolkeral on kõik jällegi vastupidine ja alguse on saanud suvi.
neljapäev, 18. detsember 2025
Geminiidid Portugali taevas
Vaade rikkalikule geminiidide meteoorivoolule ööl vastu pühapäeva Portugali selges taevas. Muidugi päris nii tihedalt meteoore ei esinenud, et neid ühele fotole korraga kümneid jääks. Kuigi ajaloost on teada ka selliseid juhuseid. Tegemist on mitme tunni jooksul säritatud ja kusagil 40 valitud kaadri liitmisel saadud komposiitfotoga. Selliselt on hästi näha, et ühte kindlasse meteoorivoolu kuuluvad meteoorid ei lange taevas suvalisest suunast, vaid need näivad justkui pärinevat ühest punktist taevas. Seda kujutletavat punkti kutsutakse radiandiks ning selle asukoht tekib Maa orbitaalliikumise ja meteoorivoolu tekitava rusupilve suhtelise liikumiste liitmisel. Sisuliselt ju põrutab Maa viimasest Päikese ümber tiireldes läbi. Geminiidide meteoorivool (nagu ka teised voolud) on nime saanud oma radiandi asukoha järgi, mis asub nende puhul Kaksikutes (ladina keeles "gemini"). Kaksikute põhitähtede Kastori ja Polluksi juures särab sellel aastal ka väga heledalt planeet Jupiter, mis satub Maaga vastasseisu 10. jaanuaril. Võimalusi selle vaatlemiseks õhtutaevas tuleb järgnevatel kuudel kindlasti.













