esmaspäev, 22. juuli 2019

Astronoomilised virmalised

Kuna virmalised esinevad Maa atmosfääris* ning on seega tehniliselt meteroloogia valdkonda kuuluv nähtus, on nende päritolu astronoomiaga möödapääsmatult seotud. Samal põhjusel ei ole virmaliste esinemine (vastupidiselt levinud väärarusaamale) kuidagi põhjustatud külmadest ilmadest. Seda enam, et virmalised on nähtavad 90 kilomeetri kõrgusel maapinnast ja kõrgemal, kus valitseb aastaläbi ühtlane pakane (ca -80).
Virmalisted tekivad kui Päikeselt väljapaiskunud täheaine jõuab Maa lähedusse, kus viimase magnetväli selle oma poolustele koondab. Seal kohtuvad ja reageerivad elektriliselt laetud osakesed (prootonid, elektronid) atmosfääriosakestega (hapnik, lämmastik) ning kiirgavad selle tulemusel erivärvilist valgust. Virmaliste tekke peenemad mehhanismid pole aga siiani täiesti selged.
Allolev foto on tehtud 2016. aastal Islandi järve Thingvallavatn kohal tuntud astrofotograaf Juan Carlos Casado poolt.

Foto pärineb NASA leheküljelt, mis avaldab iga päev ühe astrofoto koos selgitava tekstiga (inglise keeles). Tänast, eelnevaid ja tulevasi pilte saab näha aadressil: https://apod.nasa.gov/apod/astropix.html
*virmalised esinevad kõikidel piisavalt tugeva magnetvälja ja atmosfääriga taevakehadel. Näiteks on neid pildistatud Jupiteri ja Saturni poolustel ning isegi mõnede nende kuude atmosfääris. Pole mingit põhjust arvata, et sama ei juhtu ka teiste tähtede ümber tiirlevatel planeetidel.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar