Esmaspäev, 27. september 2021

Kerasparve värviline süda

Siin me näeme Hubble kosmoseteleskoobi fotot meie taeva ning Linnutee massiivseima ja heledaima kerasparve - Omega Centauri - keskosast. Kuigi erinevalt enamikest umbes 150st Linnutee keskme ümber tiirutavast kerasparvest, peetakse Omega Centaurit iidse kääbusgalaktika tuumaks, mille Linnutee miljardeid aastaid tagasi alla neelas, on selle ehitus praktiliselt äravahetamiseni sarnane teiste kerasparvedega - keskosa poole üha tihedamalt pakitud tähed, mis tiirlevad ümber ühise massikeskme. Omega Centauri sisaldab ligi 10 miljonit väga vana tähte umbes 150 valgusaastase läbimõõdu juures. See tähendab, et selle keskel on kahe tähe keskmine vahemaa vaid 0,1 valgusaastat. Võrdluseks meie Päikese ja lähema tähe Proxima Centauri vahemaa on 4,3 valgusaastat.

Fotol on näha laia valikut tähti, millest enamikud on kollakas-valged päikesesarnased tähed, mis asuvad veel niinimetatud peajadal ehk nende ülikuumas ja -tihedas südames liituvad prootonid heeliumituumadeks. Oranžide, siniste ja punaste tähtede puhul on see protsess vesiniku (üksikute prootonite) ammendumisega lõppenud ning tähed on asunud üha kiirenevas tempos liitma heeliumit ja raskemaid elemente veelgi raskemateks elementideks. Selle tulemuseks on nende paisumine ning värvuse muutus. Varem või hiljem need tähed kas plahvatavad supernoovana (väga massiivsed tähed) või nende välimine kest irdub, paljastades ülikuuma tähejäänuki nimega valge kääbus, milles enam tuumaprotsesse ei toimu.
Omega Centauri keskelt on sealsete tähtede orbiite ja tiirlemiskiirusi uurides avastatud väga massiivne, kuid nähtamatu keha, mis on suure tõenäosusega keskmist massi must auk (40 tuhat Päikese massi). Et kerasparvedes tiireldes mööduvad tähed üksteisest kohati väga lähedalt, ei ole sugugi haruldased juhused, kus mõni täht sellest gravitatsioonilise linguheitena välja visatakse. Näiteks üks meile lähimaid tähti, nimega Kapteyni täht (13 valgusaastat) arvatakse pärinevat Omega Centaurist. Nii seda kui kerasparve ennast näeb lõunapoolkera taevas, kusjuures kerasparv on uduse laiguna nähtav isegi paljale silmale.
All näeb laiemat fotot Omega Centaurist, mis on on tehtud ESO Tšiilis paikneva teleskoobiga. Segava atmosfääri tõttu sulavad seal parve keskosa tähed praktiliselt üheks. Omega Centauri asub meist 17 tuhande valgusaasta kaugusel.



Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar