Linnuteest põgenev Kahurikuuli pulsar

2017. aastal avastati Kassiopeia tähtkujust 6500 valgusaasta kauguselt üks pulsar tähisega PSR J0002+6216, mis kannab tänaseks hüüdnime Kahurikuuli pulsar. Sellise nime on see Maa suunas perioodiliselt elektromagnetlaineid kiirgav neutrontäht ehk pulsar saanud põhjusel, et tegemist on teadaolevalt ühe kõige kiiremini liikuva tähejäänukiga. Kihutades kosmilise kahurikuulina 1127 kilomeetrit sekundis (!) eemale oma kunagisest sünnipaigast supernoova käigus, on see enda taha tekitanud ergastatud gaasist koosneva saba. Kahurikuuli kiirus on piisav, et lõpuks lahkub see meie kodugalaktikast täielikult ning jääb rändama galaktikatevahelisse ruumi.

Neutrontähed sünnivad kui 10 kuni 25 korda Päikesest massiivsemad hiidtähted oma elu lõpus supernoovadena plahvatavad. Tohutu energia ja tähetuuma gravitatsiooniline kokkuvarisemine pressivad selles sisalduvad negatiivse laenguga elektronid positiivsete prootonite sisse, muutes need neutraalse laenguga neutroniteks. Tulemuseks kujutlematult tihedad taevakehad, mille puhul on vähemalt 1,4 Päikese jagu massi surutud kokku umbes 20 kilomeetrise läbimõõduga peaaegu täielikult neutronitest koosnevaks hiiglaslikuks aatomituumaks. Tikutoosi jagu neutrontähte kaaluks Maal umbes 2 miljardit tonni. Oma nooruses võivad neutrontähed pöörelda sadu kordi sekundis* ning nad paiskavad oma magnetpoolustelt välja elektromagnetkiirguse jugasid otsekui kosmilised majakad. Kui mõne sellise neutrontähe juga satub juhuslikult läbima Päikesesüsteemi piirkonda, saame me neid avastada pulsaritena. Tänaseks on kokku avastatud üle 2000 pulsari, millest enamikud pöörlevad umbes korra sekundis, kuid kiireim üle 700 korra sekundis. See on suure linna suurune kera pöörlemas üle kahe korra kiiremini kui vormeli mootor täistuuridel!

Kahurikuuli pulsar, mis pöörleb "vaid" 8,7 korda sekundis, tekkis umbes 10 tuhat aastat tagasi lahvatanud supernoovast, mille tähtedevahelisse ruumi paisuvat lööklainet ehk supernoovajäänukit on alumiselt fotolt näha poolenisti läbipaistva kerana. Jäänukist kaugenemas on näha heledat umbes 14 valgusaastat pikka jutti, mille on tekitanud kõnealune pulsar liikudes kiirusel üle nelja miljoni kilomeetri tunnis ehk üle tuhande kilomeetri sekundis. Maalt Kuule jõuaks see kuue ja poole minutiga. Pole täpselt teada kuidas Kahurikuulil õnnestus omandada selline kiirus, kuid mõned hüpoteesid oletavad, et supernoovana plahvatanud täht võis olla mingil moel ebasümmeetriline. Algselt paisus supernoova palju kordi kiiremini kui selles sündinud pulsar, kuid tuhandete aastate jooksul on selle poolt tekitatud lööklaine tähtedevahelises gaasis aeglustunud ning nüüdseks on pulsar jõudnud selle südamest 53 valgusaasta kaugusele. Sellisel kiirusel on pulsar määratud Linnutee galaktikast lahkuma ja sisenema galaktikatevahelisse ruumi.

*neutrontähtede kiire pöörlemine on seletatav pöördemomendi jäävuse seadusega. Nagu iluuisutaja saab oma pöörlemiskiirust suurendada tõmmates oma käed ja jalad keha ligi, kiireneb tähetuuma kokkutõmbumisel tuhandeid kordi väiksemaks neutrontäheks selle pöörlemine tuhandeid kordi.