Eelmisel nädalal tuli NASA välja ühe viimase aja huvitavama uudisega, mis väitis, et Marsilt on avastatud siiani parim tõend sealse kunagise elu eksisteerimisest. Nagu ikka, tasub taoliste suurte uudiste osas olla ettevaatlik, sest nagu juba astronoom Carl Sagan sõnastas "hämmastavad väited vajavad hämmastavalt häid tõendeid".
Jutt käib teadustööst, mille aluseks on eelmise aasta juulis NASA marsikulgur Perseverance poolt võetud proovid Jezero kraatris asuvast Neretva Vallis nimelisest iidsest jõesängist. Tänaseks on see jõgi olnud kuiv viimased 3,5 miljardit aastat, kuid kunagi kandis see vett Jezero kraatris asuvasse madalasse järve.
Proovid võeti noolekujulisest kivist, mis sai nime Cheyava Falls. Puhtalt visuaalselt oli kivi huvitav juba algusest, kuna selles oli näha pisikesi tumedaid moodustisi, mis said endale suuruse ja kuju järgi hüüdnimed "leopardi laigud" ja "mooniseemned". Kulgur puuris kivisse, analüüsis moodustiste koostist ning lukustas need spetsiaalsesse proovikonteineritesse lootuses need kunagi kuidagi Maale toimetada.
 |
| Cheyava Falls kivi peale Persevernace marsikulguri proovide puurimist. |
 |
| Lähivaade Cheyava Falls nime kandvale kivile, mille Perseverance leidis iidse jõesängi põhjast. Pisikesed mustad täpid kannavad hüüdnime "mooniseemned" ja laiemad laigud nime "leopardi laigud". Hetkel on nende näol tegemist ühe parima vihjega kunagisele mikroobsele elume Marsil. |
Viimased aasta aega on NASA astrobioloogid moodustisi ja nende koostist üritanud tõlgendada kahel peamisel viisil - need kas on tekkinud geoloogiliste protsesside või mikroobse elu tulemusel. Kivi ise näib sisaldavat elemente ja aineid, mis võiksid olla hüpoteetilisele kunagisele elule hädavajalikud. Need ained on orgaaniline süsinik, fosfor, väävel ja oküdeerunud raud (rooste). Moodustised nimega "mooniseemned" sisaldavad mineraali nimega vivianiit ning "leopardi laigud" veel lisaks mineraali greigiiti. Viimane neist on üks raudfosfaadi vorme ning vivianiit üht sorti raudsufaat. Vivianiiti leitakse Maalt kõdunevast orgaanikast ning greigiit on osade mikroorganismide elutegevuse kõrvalprodukte.
Teadaolevalt saavad samad mineraalid tekkida ka elutute protsesside tulemusel, nagu näiteks kõrged temperatuurid või väga happelised tingimused. Märke sellistest tingimustest ei suudetud aga kivimist avastada. Ehk siis ühesõnaga ei ole hetkel teada ühtegi mitte-bioloogilist viisi, mis nende leidumist antud kivis seletaks. Mängu tuleb ka Perseverance kulguri piiratud võime proove tõsiselt analüüsida. Kõige ilmsemaks järgmiseks sammuks oleks need toimetada Maale laboratooriumi, kuid paraku pole sellised missioonid veel ettepanekutest ja ideedest kaugemale jõudnud.
 |
| Perseverance autoportree Cheyava Falls kivi juures. Foto on tehtud kulguri robotkäpa otsas asuva kaameraga. |
Avaldatud teadustöö autorid kutsuvad kõiki eksperte nende leidusid, analüüse ja nii järeldusi omalt poolt üle kontrollima.
Link teadustööle: https://www.nature.com/articles/s41586-025-09413-0
Kunagise (või isegi praeguse) elu leidmine Marsilt on üks astrobioloogia suurimaid küsimusi, millel võivad olla filosoofiliselt revolutsioonilised tagajärjed. Kui tuleb välja, et elu tekkis nii Maal kui Marsil ja seda iseseisvalt, siis peaks elu universumis olema pigem reegel kui erand. Selle asemel, et filosofeerida ennasttäis eelduses enda ainulaadusest, oleksime me kõigest üks paljudest keemiliste ja füüsikaliste protsesside tõenäolistest ja võib-olla paratamatutest tulemustest.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar