Kõigepealt peaks rääkima, mis asi see komeet üldse on. Ikka ja jälle kohtame siin ja seal levinud viga, mis ajab omavahel segi komeedid ja meteoorid. Seega riskides osasid jälgijaid tüüdata kordame selle taaskord üle.
Komeedid on tavaliselt mitu kilomeetrit laiad peamiselt jäädest (veejää, süsihappegaas, metaan, amoniaak) koosnevad taevakehad, mis Päikese lähipiirkonda sattudes viimase soojuse mõjul aurutuma (sublimeeruma) hakkavad. Sellest aurust või õigemini gaasist moodustub komeedi ümber tuhandeid kilomeetreid lai ajutine atmosfäär, mida kutsutakse koomaks. Teleskoopides näevad seega komeedid tihti välja kui udused pallid. Päikesele veelgi lähemale jõudes (kusagil Marsi orbiiidi juures) muutub Päikese kiirgus niivõrd võimsaks, et see hakkab komeedi koomat sõna otseses mõttes lükkama ja venitama komeedi sabaks. Kusjuures see saba võib olla miljoneid kilomeetreid pikk. Kui tingimused on õiged võivad tõeliselt võimsad komeedid või õigemini nende sabad muutuda Maalt selgelt nähtavaks. Mõned sellised "suured komeedid" on näiteks kuulus Halley komeet, mis Päikesesüsteemi lähiümbrust iga umbes 76 aasta tagant külastab. Üheks viimaseks põhjapoolkera võimsaks komeediks oli Hale–Bopp, mida nägi mitmeid kuid taevas rippumas 1997. aasta teises pooles.
Meteoorid ehk rahvakeeli langevad tähed on aga enamasti liivatera mõõtu kivipudi, mis Maa atmosfääri kümneid kilomeetreid sekundis sisenedes süttib. Mõnikord on nende mõõtmed ka suuremad - näiteks rusikasuurused või veel suuremad - mille tulemuseks on juba väga võimas meteoor ehk boliid. Osad neist jõuavad ka maapinnani (statistiliselt aga ilmselt ooekani pinnani), peale mida saab meteoorist meteoriit.
Segadus komeetide ja meteooride vahel on ilmselt tulnud sellest, et fotodel võivad nad esmapilgul võrdlemisi sarnased välja näha. Aga kui meteoor kestab loetud sekundid ja enamasti ka vähem, siis komeeti näeb taevas nädalaid või kuid. Meteoorid on fotodel ka enamasti lihtsalt valged või rohelised sirged jutid, komeetide puhul on eristav laiem komeedi udune kooma ja vooklev gaasisaba.
Nüüd aga lähemalt neljast heledamast komeedist, mis hetkel põhjapoolkera taevas liiguvad. Esialgu saab neid vaadelda vaid teleskoobi abil ning nende saba tuleb nähtavale alles pika säriajaga fotodel. Nende otsimisel ja jälgimisel taevas on suureks abimeheks programm nimega Stellarium*.
𝐊𝐨𝐦𝐞𝐞𝐭 𝐂/𝟐𝟎𝟐𝟓 𝐀𝟔 (𝐋𝐞𝐦𝐦𝐨𝐧)
Avastati selle aasta 3. jaanuaril Mount Lemmoni vaatlusprogrammi abil. Komeet asub hetkel meist umbes 230 miljoni kilomeetri kaugusel ja on vaadeldav õhuti madalal põhjas Ilvese tähtkujus. Vastu hommikut tõuseb see aga võrdlemisi kõrgele idataevasse. Järgnevate nädalate jooksul tuleb see Päikesele ja Maale üha lähemale, liikudes taevas üha kiirenevas tempos läbi Väikese Lõvi, Suure Vankri, Jahipenide ja Karjase tähtkujude.
Praeguste prognooside kohaselt võib see oktoobri teiseks pooleks saavutada piisava heleduse, et väga pimedas taevas võib see olla õrnalt nähtav ka silmale.
Maale ja Päikesele lähimasse punkti jõuab Lemmon 21. oktoobril, kui see asub Päikesest 79 miljoni kilomeetri ja Maast 90 miljoni kilomeetri kaugusel. Sellel hetkel on see varahommikul vaadeldav madalal kirdesuunal.
 |
| Komeet C/2025 A6 (Lemmon). Foto on tehtud Eestist 9. septembril. Autor: Viljam Takis |
𝐊𝐨𝐦𝐞𝐞𝐭 𝐂/𝟐𝟎𝟐𝟓 𝐑𝟐 (𝐒𝐖𝐀𝐍)
Komeet SWAN avastati Päikest vaatleva SOHO observatooriumi fotodelt alles eelmisel neljapäeval (11. september) vene hobiastronoom Vladimir Bešugli poolt. Päev hiljem saavutas see Päikesele lähema punkti (periheeli) 75 miljoni kilomeetri kaugusel. Maale tuleb see kõige lähemasse punkti 19. oktoobril, kui see asub meist vaid 39 miljoni kilomeetri kaugusel. Komeetide heledust on väga raske prognoosida, kuid optimistikumad ennustused lubavad, et see võib muutuda silmale vaevu-vaevu nähtavaks.
SWAN avastati Neitsi tähtkujus ning eile-täna möödus see Maalt vaadates Marsi ja Spiika nimelise tähe vahelt. Tulevatel nädalatel liigub see läbi Kaalude ja Maokandja ning Eestist õhtuti vaadeldavaks muutub see Kilbi tähtkujus oktoobri teises pooles. Siis ei sega selle nõrka valgust ka veel kasvav Kuu. Kõige paremini on komeet vaadeldav lõunapoolkeralt
 |
| Komeet C/2025 R2 (SWAN) eile Neitsi tähtkuju heledama tähe Spiika ja planeet Marsi vahel. Foto autor: Bray Falls. |
 |
| Komeet C/2025 R2 (SWAN) üleeile Neitsi tähtkuju heledaima tähe Spiika kõrval. Autorid: Michael Jäger ja Gerald Rhemann |
𝐂/𝟐𝟎𝟐𝟓 𝐊𝟏 (𝐀𝐓𝐋𝐀𝐒)
Atlas avastati samanimelise vaatlusvõrgustiku poolt juba selle aasta mais. Päikesele lähima punkti ehk periheeli saavutab see 8. oktoobril (50 miljonit kilomeetrit) ning kui see meie tähe kõrvetava kuumuse ja loodejõud "üle elab" jõuab see Maa suhtes lähimasse punkti 25. novembril (60 miljonit kilomeetrit).
Hetkel asub Atlas Maalt vaadates Neitsi tähtkuju alumises sevas väga lähedal komeedile SWAN.
Oktoobri teises pooles on see liikunud Neitsi tähtkuju ülemisse serva, läbib Lõvi tähtkuju ning liigub Maale lähimas punktis Suure Vankris. Seal on see teleskoobi või binokliga väga hasti vaadeldav terve öö. Komeedi heledust on raske ennustada, kuid ilmselt silmaga nähtavaks see ei muutu.
 |
| Komeet C/2025 K1 (ATLAS) augusti lõpus Namiibiast. Autor: José J. Chambó |
𝐓ä𝐡𝐭𝐞𝐝𝐞𝐯𝐚𝐡𝐞𝐥𝐢𝐧𝐞 𝐤𝐨𝐦𝐞𝐞𝐭 𝟑𝐈/𝐀𝐓𝐋𝐀𝐒
Teaduslikust vaatepildist selle ja järgneva aasta kindlasti kõige huvitavam komeet 3I/ATLAS erineb teistest eelkõige oma päritolu osas. Nimelt näitavad arvutused, et 3I/ATLAS pärineb tähtedevahelisest ruumist ehk see on moodustunud mõne teise tähe ümber ning selle juurest mingil hetkel välja heidetud. Nüüd võib olla miljardeid aastaid hiljem on see läbimas meie Päikesesüsteemi sisealasid. Sellisena on see kolmas teadaolev tähtevaheline objekt peale 2017. aastal avastatud asteroid Oumuamua ja 2019. aastal avastatud komeet 2I/Borisovi kõrval.
3I/ATLAS asub hetkel Maalt vaadates Kaalude ja Neitsi tähtkujude vahel ning on Eestist praktiliselt vaadeldamatu. Isegi kui meie öötaevas oleks sinna suunas avastud, on selle heledus enamike hobiteleskoopide jaoks liiga nõrk.
Oktoobri alguses möödub 3I/ATLAS Marsist 29 miljoni kilomeetri kauguselt. Maale lähima punkti saavutab see detsembri teisel nädalal, kui see asub meist umbes 270 miljoni kilomeetri kaugusel. Novembri keskel hakkab see varahommikuses taevas paistma Neitsi tähtkuju ülemises osas ja detsembri keskpaigas asub see Lõvis. Binokli ja pisemat sorti teleskoobi jaoks on see isegi siis liiga nõrk, kuid kogukam optika ja pikk säriaeg peaks lubama seda jäädvustada.
 |
| Tähtedevaheline komeet 3I/ATLAS, pildistatud 27. augustil Gemini teleskoobi poolt. |
Kindlasti pildistatakse 3I/ATLASt veel erinevate professionaalsete teleskoopidega. Eriti huvitav võib seda näha olla varsti regulaarseid vaalusi alustava Vera Rubini observatooriumiga, mis omab maailma suurimat kaamerat ning mis hakkab tervet lõunataevast üles pildistama iga kolme öö tagant.
PS. Nagu tähtevaheliste objektide puhul enne seda, peavad ka 3I/ATLASt osad inimesed maaväliseks kosmoselaevaks, sondiks või millegiks sarnaseks. "Uudiseid" selle kohta tuleb (tõenäoliselt väsimatu AI abiga) kohati katkematu jadana. Olgu siinkohal öeldud, et mingit tõsiseltvõetavat põhjust sellisteks spekulatsioonideks ei ole. Vähemalt mitte veel.
*Kuna komeedid liiguvad Päikesesüsteemis päris suurel kiirusel ning meie jaoks planeetide ja asteroididega võrreldes veidratel kõveratel trajektooridel, muutub nende asukoht taevas päevast-päeva üsna suurel määral. Seetõttu on nende näivat asukohta väga keeruline sõnas kirjeldada. Kõige parem oleks seda teha visuaalselt. Sellega tuleb appi üks väga kaval programm, millest oleme siin korduvalt rääkinud - Stellarium.
Tegemist on arvutile täiesti tasuta programmiga (nutitelefonile on lihtsam versioon tasuta ja uhkem versioon tasuline), mis annab kasutajale võimaluse vaadata enda asukohast paistvat taevast ja selles asuvaid objekte ajas tagasi ja edasi. Vaatluste planeerimisel on see asendamatult hea tööriist. Paraku ei uuenda Stellariumi arvutiversioon ennast ise, mis tähendab, et näiteks kõige värskemalt avastatud komeete ja asteroide seal näha ei ole. Küll aga saab neid sinna poolautomaatselt lisada.
Selleks, et sinna lisada näiteks komeet tähisega C/2025 A6 (Lemmon) tuleb kõigepealt vasakpoolsest menüüst avada "Seaded", sealt valida viimane leht "Plugins", ilmunud nimekirjast klõpsata valikul "Solar System Editor" ning seejärel nupul "seadista". Ilmunud aknas valida keskmine leht nimega "Päikesesüsteem" ning vajutada kõige alumisel nupul "Import orbital elements in MPC format". Ilmub järjekorne aken, millest tuleb valida parempoolne leht nimega "Online search". Sinna tuleb sisestada komeedi või asteroidi täpne tähis, nagu näiteks C/2025 A6. Vajutades suurendusklaasi nuppu peaks sinna alla ilmuma nimekiri sellise nimega objektist, mis tuleb linnukesega valida ning vajutada nuppu "add object". Ja ongi valmis. Nüüd võib kõik aknad sulgeda ja kasutada Stellariumi otsingut sama objekti nägemiseks taevas.
Arusaadav, et protsess tundub alguses päris keeruline, kuid selle paar korda läbi tehes ei ole selles enam tulevikus midagi rasket.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar