Selles animatsioonis on kujutatud tähe sattumist mustale augule nii lähedale, et viimase võimsad gravitatsioonijõud või õigemini loodejõud rebivad tähe tükkideks ning algab pikk ja keerukas protsess, mille käigus tähematerjal aeglaselt musta augu poolt ära süüakse. Tegelikult heidetakse vägivaldse kohtumise ja lagunemise käigus süsteemist eemale kusagil poolt tähe massist ning nähtav valgus/energia, mis sellest välja purskub tuleneb tähematerjali hõõrdumisel tõusvast temperatuurist musta auku ümbritsevas akretsioonikettas. Kahe vastassuunalise joa teke on juba palju keerulisem protsess, mille seletamiseks jääb meil teadmistest puudu, kuid mille olemasolu on näiteks supermassiivsete mustade aukude läheduses vaatluslikult kinnitatud. Video teises pooles on näha musta auku serviti, kus korraga on näha ka selle akretsiooniketta kaugemat serva - relativistlik efekt, mille tekke kohta ei leidu meie planeedil analoogiat. Pikki üles ja alla ulatuvaid jugasid põgeneb musta augu lähistelt lisaks gaasile ka mitmesuguseid suure energiaga osakesi, näiteks neutriinodeks kutsutud elementaarosakesi, millest üks eriti suure energiaga näide registreeriti hiljuti Lõunapoolusel asuva neutriinodetektori abil. Selle osakese energia oli kusagil 10 korda suurem, kui inimesed suudavad hetkel maailma suurimates osakestekiirendites saavutada. Õnneks suhtlevad neutriinod ümbritseva ainega üliharva ning mingit ohtu nad meile ei kujuta. Näiteks iga sekundi jooksul läbib teie pöidlaküünt (või sama suurt ala kustahes teie kehal) kusagil 100 miljardit neutriinot ja teil pole sellest vähimat aimugi.
Video autor: DESY, Science Communication Lab
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar