Mitte kõik galaktikad ei ole kaunid spiraalid või ühtlased elliptilised tähtede pallid. Tegelikult on arvuliselt lausa enamus galaktikatest ebakorrapärased tähtede kogumid. Enamasti on sellised aga suhteliselt pisikesed ning liiguvad suuremate galaktikate orbiitidel. Üheks erandiks on antud galaktika tähisega NGC 1313, mis asub meist umbes 15 miljoni valgusaasta kaugusel Võrgu tähtkuju taustal. Inglise keeles kannab see Topsy Turvy galaktika hüüdnime (umbkaudses tõlkes "pahupidi") ning läbimõõdult on see kusagil 50 tuhat valgusaastat ehk umbes pool Linnuteest. Avastati see juba 1826. aastal šoti astronoom James Dunlopi poolt.
NGC 1313 teeb ebatavaliseks, et erinevalt enamikest galaktikatest, mis kuuluvad väiksematesse või suurematesse gruppidesse, paikneb see uhkes üksinduses teistest eraldi. Kui tavaliselt seletatakse taoliste suurte ebakorrapäraste galaktikate struktuuri võimalusega, et neist on minevikus möödunud mõni teine galaktika, siis antud juhul seda teha ei saa. Ometigi ilmutab NGC 1313 oma ülikiire tähetekke ja kujuga märke sellisest sündmusest. Potentsiaalseks seletuseks on, et Pahupidi galaktika on pahupidi pööranud minevikus aset leidnud ühinemine mõne teise galaktikaga, kuid kindlaid märke sellisest sündmusest pole suudetud leida. Näiteks näib, et tähteke galaktikasisesest gaasist ja tolmust on käivitunud eelkõige selle välimistes hõredamates osades, mitte selle tihedas keskmes. Lisaks on leitud, et galaktika pöörlemiskese ei lähe kokku galaktika kõige tihedamaga keskmega.
NGC 1313 on veel koduks kahele huvitavale objektile või nähtusele, mida kutsutakse astronoomias lühendiga ULX ehk ultra-luminous X-ray sources ehk ultra-heledad röntgenallikad. Pakutakse, et need objektid võivad olla paarisaja Päikese massiga mustad augud, mis on tekkinud kaksiktähesüsteemides. Ainus probleem on, et hetkel ei ole head teoreetilist mudelit, et kuidas need seal ikkagi tekkida saaksid.
Foto galaktikast on tehtud Tšiilis Cerro Paranali mäe tipus asuva 8,2 meetrise VLT (Very Large Telescope) teleskoobiga.
