Astronoomiaklubi astrofoto: Küsimärgi udukogu (NGC 7822)

Möödunud reede õhtu ja öö vastu laupäeva oli üle pika aja praktiliselt selge ja kuuvaba. Seda ei saanud niisama raisku lasta. Taevasse sai suunatud meie väikseim, kuid see-eest laiema vaateväljaga teleskoop ning hoitud seda kusagil üheksa tundi järjest vaatamas ja pildistamas ühte kohta taevas. Eesmärgiga püüda nii palju kaugeid footoneid kui võimalik.

Meie sihtmärgiks oli Kefeuse ja Kassiopeia tähtkujude piiril asuv niinimetatud Küsimärgi udukogu. Et seda just nii kutsutakse, ilmselt kellelegi üllatusena ei tule. Tegelikult kahest väga erineval kaugusel ja suurusega udukogust koosnev "objekt" on taevas päris lai. Näiteks antud foto ulatus vertikaalis on umbes 10 nurgakraadi, mille sisse mahuks üksteise otsa 20 täiskuud. Paraku on need udukogud väga madala heledusega ning isegi natukene valgusreostuse poolt rikutud taevas on nende vaatlemine isegi läbi koguka teleskoobi väga keeruline. Foto alumine serv on tähtede poolest oluliselt tihedam. Seal hakkab vaatevälja ilmuma Linnutee riba, mis tekib sellest, et me näeme enda kettakujulist galaktikat selles asudes serviti.

Fotol ülemine ja suurem udukogu on meist umbes 3000 valgusaasta kaugusel asuv NGC 7822, mis kujutab endast 150 valgusaastat laia tähevabrikut. Selle udukogu südame paneb praktiliselt üksinda helendama sügaval selle keskmes asuv täht tähisega BD+66 1673, mis on üks kuumimaid tähti meie Linnutee naabruskonnas. Selle pinnatemperatuuriks on mõõdetud peaaegu 45 tuhat kraadi (Päikesel on sama arv 5500 C) ning Päikesest särab see tugevamalt 100 tuhat korda.

Kusjuures tegemist on kaksiktähega, millest mõlemad liikmed on vägagi kogukad ja heledad tähed (O ja B kategooria). Juhuse tahtel ühtib nende orbitaaltasand meie vaatenurgaga, mis tähendab, et pikemate vaatluste käigus on võimalik vaadelda kuidas süsteemi koguheledus kõigub vastavalt sellele, et kas vähem heledam täht läheb läbi heledama eest või vastupidi. Kuna BD+66 1673 asub tolmuse udukogu sees, ei paista see fotol midagi enamat kui täiesti tavaline täht. Kolmandal fotol oleme selle noolega tähistanud.

Väljalõige NGC 7822 heledast südamest, kus on näha valgusaastaid pikki tolmu- ja gaasisambaid, milles tekivad uued tähed.

Udukogu südame paneb heledama üks eriti võimas ja kuum täht tähisega BD+66 1673, mis on fotol tähistatud noolega. Kuna suur osa selle heledusest on lämmatatud udukogu tolmu poolt, paistab see fotol täiesti ebaeriline. Fotol näha olevad heledamad tähed ei asu tegelikult udukogus endas vaid pigem selle esiplaanil ja meile oluliselt lähemal.

Küsimärgile paneb foto alumises servas punkti Sharpless 2-170, mida kutsutakse vahel ka Väikeseks Rosetiks. See asub meist enam 8000-9000 valgusaasta kaugusel ja on läbimõõdult "vaid" paarkümmend valgusaastat.

Fotot saab täissuuruses näha siit: https://www.astrobin.com/full/jnx2hb/0/

Kasutatud tehnika: teleskoop Sharpstar EDPH61 III, monteering EQ6R-PRO, kaamera ASI071MC Pro, 71x300sek, gain 120, filter Optolong L-eNhance. N.I.N.A, PixInsight, PS.