Viimastel kuudel on sotsiaalmeediast (vähemalt meie astrokallutusega algoritmidest) vastu vaadanud väga palju postitusi komeetide kohta. Eriti ühe tähtedevahelise komeedi kohta. Paraku on väga paljud neist ilmselt kokku klopsitud AI abiga ning nendest leiab terve rodu klikkide püüdmise eesmärgil esitatud pooltõdesid, valesid sõnastusi ja naeruväärseid väljamõeldisi. Seda kõike saadavad kohati ilmselged AI autorlusega pildid, mida väidetakse süüdimatult olevat tegelikud fotod. Ka niiöelda tavameedia ei ole sellest patust täitsa puhas.
Kõiki neid esitatud valeväiteid ja alusetuid spekulatsioone ükshaaval välja tuua ja ümber lükata ei ole mingit mõtet. Selleks ei ole aega ja lõppude-lõpuks kipuvad inimestele meelde jääma pigem lühidad ja löövad väiteid, kui neid lahti lammutavad kohati keerukad argumendid. Pigem räägime ükshaaval üle, et millised komeedid meil sellel sügisel veel vaadeldavad on.
Tähtedevaheline komeet I3/ATLAS
Alustame kohe sellest kõige kuulsamast komeedist tähisega I3/ATLAS. Suur "I" annab märku, et tegemist on komeediga, mis ei kogunenud erinevatest jäädest kokku mitte meie Päikesesüsteemi pimedatel ja külmadel äärealadel, vaid pärineb mõne teise tähe juurest. Aru saab sellest kui vaadata selle trajektoori ja liikumiskiirust. Ühesõnaga on tegemist tähtedevahelise (inglise keeles "interstellar") komeediga. Meie juurde on see jõudnud, kuna ilmselt millalgi sattus see oma ematähele või mõnele selle kogukamale planeedile liiga lähedale ning see "visati" kosmilise linguviske käigus süsteemist välja. Sama juhtub aeg-ajalt meie Päikesesüsteemi komeetidega. Peale miljardeid aastaid rändamist jäi selle teele juhuslikult meie Päikesesüsteem ning nüüd on see parasjagu seda läbimas.
 |
| Tähtedevaheline komeet 3I/ATLAS jäädvustatud 14. novembril. Autor: Rolando Ligustri |
Avastati see ATLASE (Asteroid Terrestrial-impact Last Alert System) vaatlusprogrammi poolt 1. juulil. Kaheks eelnevalt teadaolevalt tähtevaheliseks külaliseks on olnud 2017. aastal avastatud asteroid Oumuamua ja 2019. aastal avastatud komeet 2I/Borisov. Ei tasu nüüd arvata, et just viimastel aastatel on hakanud neid meile rohkem saabuma. Tõenäoliselt on läbi ajaloo neid siit läbi sõitnud, aga alles nüüd on meil tehnoloogia nende avastamiseks. Võib ilmselt julgelt öelda, et I3/ATLAS ei pruugi isegi olla ainus parasjagu meie Päikesesüsteemi läbiv komeet. Pisemaid ja kaugemaid me lihtsalt ei suuda avastada. Võib ju meil siin lähinaabruskonnas parasjagu kihutamas olla miljon rusikasuurust tähtedevahelist meteoroidi, mille olemasolust me lihtsalt ei suuda veel teadlikud olla.
Ülal: 15. novembril Tartu lähedalt Looga Tähetornist jäädvustatud tähtedevaheline komeet 3I/ATLAS. Video koosneb kolmekümne viiest 2-minutilise säriajaga kaadrist, kokku 70 minutit.
Autori Üllar Kivila kommentaar: "Jäädvustamise ajal asus komeet Päikesest 1,5 aü kaugusel, Maast 2,1 aü kaugusel ning liikus Päikese suhtes kiirusega 67 km/s. Amatöörteleskoopidega pildistatavaks jääb see arvatavasti veel vähemalt kuni aasta lõpuni, suurte observatooriumide teleskoopidega võib-olla veel pool aastat või nii. Seejärel - kui just ei toimu märkimisväärset arengut kosmosetehnoloogias - ei näe seda arvatavasti enam ükski inimsilm."
Allikas: https://www.facebook.com/share/v/1BkoRoRFAb/
See less
Hubble kosmoseteleskoobi ja teiste suuremate observatooriumite vaatluste põhjal pakutakse, et I3/ATLAS on mõõtmetelt 440m kuni 5,6 kilomeetrit. Ehk siis mitte midagi muljetavaldavat. Nii suure määramatuse vahemiku põhjuseks on, et Maa jaoks asub see komeet päris kaugel ja päikesekiirgus on selle ümber kasvatanud suure sisuliselt gaasipilve, millest on raske läbi näha. Analüüsides gaasis hajunud valgust, on leitud, et suuremalt jaolt koosneb see süsihappegaasijääst. Vähesel määral on selle hulgas veejääd, süsinikmonoksiidijääd ja karbonüülsulfiidi. Lisaks on selle poolt aurustunud gaasidest leitud jälgi tsüaniidist ja niklist. Kokkuvõttes on selle koostis väga sarnane kohalikele Päikesesüsteemi komeetidele, kuigi koostisosade vahekorrad on veidi teistsugused - mida on ka oodata teise tähe ümber moodustunud komeedilt
Nagu Päikesele suheteliselt lähedale sattuvate komeetidega ikka, on sellele vaikselt tekkinud ka sabad. Üks neist on pikk gaasiline ioonsaba, mis on suunatud alati Päikesest eemale ja teine niinimetatud tolmusaba, mille suunaga on veidi keerulisemad lood ja mis hetkel näib Maalt vaadates olevat suunatud ioonsabaga vastassuunda (antisaba).
I3/ATLASe trajektoor on Maa seisukohast olnud üsna ebasoodne. Sisuliselt läbib see Päikesesüsteemi meie jaoks teiselt poolt Päikest. Lähimas punktis Päikesele asus see sellest 203 miljoni kilomeetri kaugusel (29. oktoobril) ja Maale lähimas punktis on see meist 269 miljoni kilomeetri kaugusel (19. detsembril). Seda on siis peaaegu kaks korda Maa-Päikese vahemaad. Võib olla annab see aimu kui naeruväärsed on uudislood, mis ütlevad, et jõulude ajal I3/ATLAS möödub Maast. Kusjuures selliste uudisloode illustratsiooniks on vahel AI-pildid, mis kujutavad komeeti praktiliselt Maad riivavat.
 |
| Tähtedevaheline komeet 3I/ATLAS ja selle nõrk saba. Foto on tehtud 19. novembril. Autor: Gianluca Masi/The Virtual Telescope Project |
 |
| Tähtedevaheline komeet 3I/ATLAS pildistatud Marsi ümber tiirleva NASA Mars Reconnaissance Orbiteri (MRO) kaameraga. Foto on tehtud 2. oktoobril, kui komeet asus Marsist vaid 19 miljoni kilomeetri kaugusel. Vahepealne USA valitsusseisak tähendas, et foto on avaldatud üsna suure viivitusega. |
Taevas on I3/ATLAS selle kuu jooksul olnud ja on kuni detsembri teise nädalani Neitsi tähtkujus. Iga päev tükikese tähtede suhtes liikudes liigub see vaikselt Lõvi tähtkuju suunas. Tõusevad need tähtkujud alles vastu hommikut. Komeet on kauguse tõttu väga madala heledusega ja isegi korraliku hobiteleskoobiga on seda ilmselt raske taustatähtedest eristada. Pikema säriajaga pildstades on aga võimalik selle puhul udust gaasikesta (koomat) ja sabasid jäädvustada küll. Seda aga ilmselt veel paar kuud. Seejärel on kaugenev komeet nähtav vaid kõige võimsamates teleskoopides. Kuni enam ei ole.
Kõigi selle põhjal võib väga enesekindlalt öelda, et I3/ATLASe näol on tegemist eksootilist päritolu aga iseenesest täiesti tüüpilise komeediga. Aga millest on siis alguse saanud väited, et tegemist on hoopis maavälise elu ilminguga? Vastuseks on peaaegu kindlasti, et Harvardi teoreetiline füüsik Avi Loeb on teinud endale viimastel aastatel omamoodi karjääri esitades taoliste tähtedevaheliste külaliste kohta väga julgeid väiteid. Miski, mis klikimeedia jaoks on puhas kuld. Väga pikalt ei hakka siin tema ütlusi lahkama, aga sisuliselt kõik need on stiilis "äkki see ei ole komeet, vaid hoopis maaväline kosmoselaev". Mingit tõsiseltvõetavat alust neil väidetel pole, aga kuna vastupidist tõestada on praktiliselt võimatu, saavad need viljakas soovmõtlemises idaneda ja õitseda. Loebile meeldib avaldada oma teadustöid ilma, et neid oleks eelnevalt retsenseeritud ning tal on trükist juba ilmunud ka paar selleteemalist (menukat) raamatut. Loebi väiteid kommenteerinud astronoom Samantha Lawler on tuletanud meelde Carl Sagani tõdemust, et "erakordsed väited vajavad erakordselt häid tõendeid" ning märkinud, et "Loebi tõendid on kaugel erakordsusest".
C/2025 K1 (ATLAS)
Juba tuleval esmaspäeval Maaga lähima punkti (60 miljonit kilomeetrit) saavutav komeet C/2025 K1 on viimastel päevadel meedias tähelepanu saanud, kuna eelmise nädala alguses märkati vaatlustega, et see on lagunenud kolmeks selgelt eristatavaks tükiks. See tuli mõnevõrra üllatusena, kuna Päikesele lähima punkti ehk periheeli saavutas see juba oktoobri esimesel nädalal. Ilmselt nõrgestas lähedane kohtumine Päikesega (49 miljonit kilomeetrit) jäädest koosnevat komeeti piisavalt, et see suutnud isegi Päikesest eemaldudes kaua vastu pidada. Lagunenult komeedi heledus kasvas kiiresti, et nüüd jälle kiirelt kahaneda.
 |
| Kolmeks selgesti eristatavaks fragmendiks lagunenud komeet C/2025 K1 (ATLAS). Foto on tehtud 13. novembril. Autor: Gianluca Masi/The Virtual Telescope Project |
Taevas asub C/2025 K1 juba praegu väga hasti vaadeldavas asukohas Suure Vankri "all". Esmaspäeval leiab selle Suure Vankri "ülemisest" nurgatähest Dubhest umbes väljasirutatud rusika jagu Kapella poole. Silmaga seda ei näe, aga hea hobiteleskoop peaks selle uduse pallina ära näitama. Pikemad särid toovad hea õnne kohal esile selle nüüd mitmest tükist koosneva tuuma ja selle roheka saba.
C/2025 A6 (Lemmon)
Selle sügise kõige heledam komeet, mis vahepeal muutus isegi silmale nähtavaks, on nüüdseks põhjapoolkeralt muutunud praktiliselt nähtamatuks. Seda põhjusel, et meie jaoks loojub see koos Päikesega. Küll aga on seda vahetult peale päikeseloojangut võimalik mingil määral näha ja pildistada lõunapoolkeralt.
 |
| Eesti astrofotograaf Viljam Takise foto komeedist C/2025 A6 (Lemmon). Autori kommentaar: "Pikaleveninud hüvastijätt. Komeet Lemmon loojumas tegevvulkaan Fogo taustal. 8.11.2025. Cape Verde Santiago saarel 22x3 sek. @ f1,6 @ ISO 2000 @ Sigma 85 mm f1,4. Komeedist paremal kerasparved Messier 10 ja 12. Vasakul Linnutee." |
PS: Jutust jäi välja veel kaks komeeti, mida saab Eestist vaadelda ja pildistada - C/2025 T1 ja C/2025 R2. Leiab need hetkel vastavalt läänetaevast Veega tähe lähistelt ja lõunataevast Saturni "kohalt". Paraku on need võrdemisi madala heledusega, meist ja Päikesest kaugenemas ning midagi vägevat neist enam oodata pole. Nähtavale tulevad need vaid hea teleskoobi ja pika säriajaga fotodelt.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar