Domaine du Météore - veinistandus meteoriidikraatris

Lõuna-Prantsusmaal Languedoc-Roussilloni veinipiirkonnas asub üks pisikene viinamarjaistandus, mis on rajatud ümbritsevast maastikust silmnähavalt madalamasse umbes 200 meetrise läbimõõduga ringikujulisse pinnavormi. Juba aastakümneid kahtlustasid kohalikud, et tegemist võib olla ammuse meteoorikraatriga. Paraku minetati see võimalus juba 60ndatel peamiselt kahel põhjusel. Esiteks puudub süvendil meteoriidikraatrit tüüpiliselt iseloomustav kõrgem vall ning piirkonnast ei suudetud tuvastada ühtki magneetilist anomaaliat - miski mis tekib kui kraatri tekitanud plahvatus killustab selle all oleva kivimikihi. Neil põhjustel ei teostatud seal omal ajal ühtki edasist geoloogilist uurimist ning pinnavormi peeti kas karstilehtriks või mingit sorti vulkaanilise päritoluga süvendiks. Sellele vaatamata otsustas kohalik veinitootja, kelle viinamarjaistandused asuvad selles ja selle ümber, võtta nimeks Domaine du Météore ehk tõlkes "meteoori paik" või "meteoori kodu".

Domaine du Météore kraater ja selles asuv viinamarjaistandus. Allikas: https://www.domainedumeteore.com/

Domaine du Météore kraater ja selles asuv viinamarjaistandus. Allikas: https://www.domainedumeteore.com/

2022. aastal külastas puhkusel piirkonda Saksa geoloog ja kosmokeemik Frank Brenker, kes olevat puhtjuhuslikult tänaval märganud üht tühja Domaine du Météore veinipudelit. Kuna nad olid abikaasaga läinud sinna ikkagi veine maitsma, otsustati üheskoos istandust ja väidetavat kraatrit vaatama minna. Kuna pinnavorm oli igal juhul huvitav, võtsid nad selle põhjast ka mitu pinnaseproovi. Neid hiljem Goethe Frankfurdi ülikoolis analüüsides leiti proovides mitu paljulubavat märki meteoriitsest päritolust. Aasta hiljem naases Brenker piirkonda juba koos oma kolleegi Andreas Junge ja grupi õpilastega, et teostada juba korralikud uuringud eesmärgiga kinnitada või ümber lükata hüpotees meteoriidikraatrist.

2023. aastal tutvustas Brenkeri polt juhitud grupp oma tulemusi. Esiteks avastati kraatri kohalt nõrk, kuid siiski oluline magneetiline anomaalia. See tähendab, et kraatri kohal on Maa loomulik magnetväli õige pisut nõrgem kui mujal. Näib, et 60ndatel tehtud mõõdistamised ei olnud selle tuvastamiseks piisavalt tundlikud. Teiseks leiti kraatri põhjast mikroskoopilisi sfäärilisi raudoksiidist kuulikesi, mille sisalduses tuvastati rauda ja niklit - märk sellest, et kraatri tekitas kokkupõrge raud-nikkel meteoroidiga. Kolmandaks avastati kuulikestest mikroteemanteid, mis tekivad reeglina kas meteoroidi teel läbi atmosfääri või siis kokkupõrkel vabanenud temperatuuri ja rõhu mõjul. Neljandaks leiti kraatrist niinimetatud bretšasid. Tegemist on kokkupõkel purunenud kuid aja jooksul tagasi kokku kivistunud kivimite seguga*. Nende kõigi tõendite alusel oli Brenkeri suur au kinnitada, et aastakümneid rahva seas meteooriidikraatriks peetud pinnavorm on seda tõepoolest.

Kokkuvõte leidudest (inglise keeles): https://www.hou.usra.edu/meetings/lpsc2023/pdf/1910.pdf

Domaine du Météore moodustus arvatavasti kusagil 10 tuhat aastat tagasi ning selle tekitas umbes paarimeetrise läbimõõduga raud-nikkel asteroid. Tegemist on kusjuures alles neljanda kinnitatud meteoriidikraatriga Lääne-Euroopas ning nende seas on Domaine du Météore kaugelt kõige värskem omasugune**. Kokku on maailmas kinnitatud meteoriidikaatreid kusagil 190-200 vahel. Pisikeses Eestis asub neist viis - Kaali, Neugrundi, Kärdla, Ilumetsa ja Tsõõrikmäe. Kuigi kahe viimase kindluse üle võib vaielda.

Teemandid, kvarts ja vilgukivi poolitatud kuulikestes. avastatud raudoksiidist kuulikestes. Allikas: Frank Brenker, Goethe Frankfurti ülikool

Domaine du Météore kraatrist leitud bretša. Allikas: https://www.domainedumeteore.com/

Erinevas suuruses leitud raudoksiidist kuulikesed, mis kaasnevad reeglina löögikraatritega. Allikas: Frank Brenker, Goethe Frankfurti ülikool

Nagu arvata võib, siis Domaine du Météore veinitootja jaoks oli nende maal asuva kraatri kinnitamine tõeliseks õnnistuseks. Meil puudub ülevaade, et palju maksid nende veinid enne seda uudist, kuid täna on nende hinnaklass võrdlemisi krõbe. Eks ole natukene põhjust ka, kuigi seda ei tasu loota, et nende veinid kuidagi emamaisemad oleks kui mujal kasvanud viinamarjadest pressitud. Nende kodulehe ja veinivaliku leiab siit: https://www.domainedumeteore.com/

*Eriti uhkeid bretšasid (neist osad lausa rahnu mõõtu) kohtame Eestis näiteks Osmussaarel ja Loode-Eesti rannikul. Pärinevad need poole miljardi aasta vanusest hiiglaslikust kokkupõrkest, mille tulemusel moodustus Eesti suurim (8 km) ja vanim Neugrundi meteoriidikraater, mis asub Osmusaare saare lähistel merepõhjas.

**Lääne-Euroopas eelnevalt kinnitatud meteoriidikraatriteks on 23 kilomeetrine Rochechouart-Chassenoni kraater Prantsusmaal, 24 kilomeetrine Nördlinger Ries ja 3,8 kilomeetrine Steinheimi kraater Saksamaal.