Nüüdseks juba 35 aastat Maa orbiidil veetnud Hubble kosmoseteleskoobi teravus ei ole kuhugi kadunud. All on näha selle värsket vaadet niinimetatud eel-planetaarudule hüüdnimega "Muna udu". Asub see meist ümmarguselt 3000 valgusaasta kaugusel Luige tähtkuju suunas.
Kui planetaarudu (mingit seost planeetidega ei ole) on Päikesega võrreldava tähe ümber paisunud valgusaastaid lai keerukas tolmu- ja gaasikest, siis eel-planetaarudu on samale moodustisele vahetult eelnev faas. Vaadates tohutus Linnutees teleskoopidega ringi, õnnestub meil ära näha sarnaste objektide ajas erinevaid etappe ning nende põhjal panna kokku muidu inimesele kättesaamatutes ajaskaalades toimuvaid protsesse. Planetaarudu algusest kuni selle hajumiseni kulub kümneid tuhandeid aastaid.
![]() |
| Antud foto allikas/täislahutuses: https://esahubble.org/images/heic2604a/ |
Muna udu puhul näeme sureva tähe pool minevikus eemale heidetud ja paisuvaid gaasikesti (ümarad ringjad kujundid), tähte ümbritsevat ja varjavat gaasi- ja tolmupilve (tumedam ajal keskel), eemalduvas materjalis hajuvat tähevalgust (kaks heledat kaksik-valguskimpu) ning tolmupilve poolustelt välja purskuvat värskemat materjali (heledam südamik kahel pool pilve). Valguse jagunemine mõlemal pool otsekui kaheks on ilmselt tänu sellele, et osa sellest valgusest neeldub värskes tähematerjalis. Tolmupilve keskel, meie pilgu eest varjatult, ei asu ilmselt üksik täht, vaid seal võib neid üksteise ümber tiirelda mitmeid. Märku annab sellest eemalduvate gaasikestade kuju.
Hubble on Muna udukogu erinevate kaameratega vaadanud tegelikult kolmel eelneval korral (1997, 2003 ja 2012).




Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar