reede, 20. veebruar 2026

Uraani virmalised ja pöörlemine James Webb kosmoseteleskoobis

Niinimetatud jäähiid Uraanil on üks veidramaid ja keerulisemaid magnetvälju Päikesesüsteemis. Esiteks pöörleb planeet Päikesesüsteemi tasandi ehk ekliptika suhtes praktiliselt küllili. Teiseks on selle magnetväli pöörlemisega peaaegu risti. Kolmandaks ei välju magnetpoolused planeedist sümmeetriliselt, vaid need on planeedi keskmest kolmandiku raadiuse jagu nihkes. Kommentaarides leiab selle kohta lihtsustatud joonise. Taoline kompott omvahel lahutatud pöörlemisest ja ebasümmeetrilisest magnetväljast tähendab, et viimase poolt kinni püütud päikesetuul tekitab selle atmosfääri ülakihtides väga keeruka struktuuri ja liikumisega virmalisi, mis pöörlevad koos planeediga.

Jaanuaris vaatles umbes 15 tunni jooksul Uraani, selle virmalisi ja tagasihoidlikke rõngaid James Webbi kosmoseteleskoop. Infrapunakiirguses tehtud vaatlustest on nüüdseks kokku pandud lühike videoklipp, kus on ära näha peaaegu terve planeedi üks pööre.
Fotodel ja videos on näha planeeti ümbritsevas mitu erineva heledusega rõngast, mis koosnevad peamiselt erinevatest orgaanilistest ühenditest. Nähtavas valguses on need rõngad ülimalt nõrgad, koosnedes tumedast materjalist, mille peegeldavust võiks võrrelda söega. Planeet ise paistab sinaka kerana, mille servades on punaka heledusena näha atmosfääri ülemisi ja hõredamaid kihte (punased on need infrapunas). Uraani pinnal liiguvad koos selle pöörlemisega keeruka struktuuriga heledad virmalised.

Uraan, selle rõngad ja virmalised. Allikas: ESA/Webb, NASA, CSA, STScI, P. Tiranti, H. Melin, M. Zamani (ESA/Webb)

Uraan, selle rõngad ja virmalised. Allikas: ESA/Webb, NASA, CSA, STScI, P. Tiranti, H. Melin, M. Zamani (ESA/Webb)
*Uraani veidra magnetvälja kohta on püstitatud paar hüpoteesi, aga millestki kindlast rääkida ei saa. Arvatakse, et erinevalt kivistest planeetidest (nagu Maa), kus magnetväli tekib rauarikka tuuma pöörlemisel, tekib Uraani magnetväli planeedi soolases veest ja amoniaagist vahevöös. Miks selle tulemusel magnetväli pöörlemisega ei ühti ning miks Uraani puhul see ka planeedi keskme suhtes nii palju nihkes on, vajab veel mõistatamist.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar