Giordano Bruno elust

17. veebruaril möödub 426 aastat (1600.a) päevast kui Giordano Bruno Roomas elusalt põletati. Paljud meist on kuulnud temast kui märtrist, kes saadeti tuleriidale, kuna julges öelda, et Maa ei ole universumi keskpunkt. See oli ainult väike osa kogu tema väidetest ega ilmselt polnud ka peamine põhjus tema hukkamiseks. Tagantjärele kiputakse tema kosmoloogilisi vaateid ja nende rolli tema saatuses üle tähtsustama.

Ajajoon: Tõrva Astronoomiaklubi

Giordano Bruno sündis 1548. aastal Itaalias. Bruno jaoks olid metafüüsika ja teoloogiline filosoofia märksa olulisemad teemad kui kosmoloogia. Väites, et Jumal on lõpmatu, järeldas ta, et ka universum peab olema lõpmatu. Sellest omakorda tuletas, et Maa-sarnaseid planeete peab olema lõpmatult. Tähed taevas on muidugi teised päikesed. Nende järeldusteni ei jõudnud ta teaduslikul teel: ta ei mõõtnud taevakehade liikumist ega püüdnud oma seisukohti põhjendada matemaatika või geomeetria abil. Sellel põhjusel me ei peaks paigutama Brunot samasse ritta tema kaasaegsetega nagu Nikolaus Kopernikus, Tycho Brahe, Johannes Kepler ja Galileo Galilei, kelle panust võime teaduslikuks pidada. Kindlasti oli Bruno tuttav Kopernikuse heliotsentrilise mudeliga ning kasutas seda oma filosoofiliste vaadete toetamiseks.

Rooma Monumendi foto: daryl_mitchell, CC BY-SA 2.0, via Wikimedia

Kirikuga olid tal sügavad eriarvamused mitmetes küsimustes, näiteks kolmainsus, armulaud, reinkarnatsioon ja panteism. Samuti kritiseeris ta aktiivselt aristotellikku maailmapilti, mis oli pikka aega olnud valitsev arusaam loodusest ning mida ka katoliku kirik tunnistas.

Umbes 30-aastaselt põgenes Bruno Itaaliast, et vältida ketserluses süüdistatuna vahistamist. Järgneva 13 aasta jooksul liikus ta Itaaliast Šveitsi, sealt Prantsusmaale, Inglismaale, tagasi Prantsusmaale, edasi Saksamaale ja lõpuks Veneetsiasse. Paljud neist ümber kolimistest olid ajendatud konfliktidest, mis tekkisid tema vaadete ja riiaka iseloomu tõttu. Tema kohta kirjutati, et ta on sarkastiline, agressiivne ja pilkav ning üldiselt kehv diplomaat.

Üks Giordano Bruno leivanumbritest oli mälutehnika ehk mnemoonika. Sel teemal kirjutas ta viis raamatut. 1592. aastal nõustus ta Veneetsiasse minema, et teda võõrustavale aadlikule just mälutehnikaid õpetada. Too mees reetis Bruno kui ketseri Veneetsia inkvisitsioonile, kes omakorda andsid ta üle Rooma inkvisitsioonile. Pärast seitset aastat vangistust ja ülekuulamisi keeldus Bruno oma seisukohtadest taganemast ning ta põletati 1600. aastal tuleriidal. Protsessi, ülekuulamiste ja süüdistuste kohta ei ole kõik dokumendid säilinud. Need vähesedki, mis on alles, said avalikuks alles 20. sajandil. Tänapäeval väidab kirik, et Bruno hukati üksnes religioossete eriarvamuste tõttu, mitte sõnavabaduse piiramiseks, ning väljendab kahetsust mineviku vägivaldsete meetodite pärast. Samas ei ole tema suhtes tehtud otsuseid ametlikult ümber hinnatud. On küll kahtlustatud, et dokumente on teadlikult varjatud, kuid samas on ka Vatikani arhiive korduvalt ümber paigutatud ning nende maht on tohutu. 19. sajandil tõusis Giordano Bruno taas esile teaduse eelkäija ja vaba mõtlemise märtrina. Sel ajal püstitati Roomas Campo de’ Fiori väljakule ka tema pronkskuju.

Mälutehnika joonis: Cantus circaeus ("The Incantation of Circe" or "Circe's Song"), Paris, 1582

On öeldud, et Bruno kosmoloogilised vaated olid paljuski õiged, aga valedel põhjustel ja Aristotelese omad ekslikud, aga õigetel põhjustel. Siin on ühel juhul peetud silmas filosoofilisi spekulatsioone ja teisel empiirilistel vaatlusi. Võib väita, et Bruno põletamine ei saanud olla tingitud tema kosmoloogilistest vaadetest, kuna teisi heliotsentrismi pooldajaid tuleriidale ei saadetud. Samas, erinevalt Brunost, oli Galileo Galilei kiriku ees valmis oma seisukohtadest loobuma, kui teda üle kuulati ja piinamisega ähvardati. See ei takistanud teda koduarestis teadusega edasi tegelemast ja raamatuid kirjutamast.

Giordano Bruno tegeles väga paljud erinevate teemadega, näiteks ka kombinatoorse loogika, moraali ja eetika küsimustega. Tema panuse hindamine kosmoloogiat mitte puudutavatesse teemadesse oleks omaette suur ettevõtmine.

Rooma Monumendi foto: daryl_mitchell, CC BY-SA 2.0, via Wikimedia

Mälutehnika joonis: Cantus circaeus ("The Incantation of Circe" or "Circe's Song"), Paris, 1582