Autor: Üllar Kivila
Arsia Mons on üks Marsi suurtest kilpvulkaanidest, mis on planeediuurijatele silma jäänud ühe omapärase ilmastikunähtuse poolest. Nimelt tekib selle planeedi ekvaatorist veidi lõuna pool asuva mäe tuulealusele küljele iga Marsi lõunapoolkera talve alguses pikk nn orograafiline (mäetekkeline) pilv, mis võib ulatuda üle 1000 kilomeetri.
Pariisi Sorbonne'i Ülikooli teadlaste rühm tuvastas selle pilve tekkemehhanismi olulise komponendina homogeense nukleatsiooni, ehk jääkristallide tekke ülimalt küllastunud niiskusega puhtas gaasikeskkonnas, mille puhul pole tarvis levinuma (st heterogeense) nukleatsiooni puhul vajalikke olemasolevad iduosakesi - enamasti pisikesi tolmuteri või Maa atmosfääri puhul ka õietolmu. Arsia Monsi suur topograafiline kõrgus (ligi 10 km üle ümbritseva maastiku) suunab Marsi ekvatoriaalsed tuuled atmosfääri ülakihtidesse, kus õhk jahtub ning Marsi meie omast palju hõredama atmosfääri ning külma temperatuuri koosmõjul ületab suurel määral õhuniiskuse küllastustaseme.
 |
| Globaalne vaade kogu Marsile ning Tharsise platoo piirkonnale, kus asuvad planeedi neli suurimat vulkaani. |
 |
| Vertikaalvaade Arsia Monsile ning pilve algusele. |
 |
| Kaldvaade laiema vaateväljaga. |
Maal tekitavad sarnaselt moodustuvad orograafilised pilved tugevaid kontraste mäeahelike tuulepealse ja -aluse külje vahel - nii mitmeski paigas on ühel pool mäestikku sajuse kliima ja ohtra rohelusega piirkond, kuid vaid mõnekümne kilomeetri kaugusel üle mägede võib laiuda kuiv kõrb. Marsil paraku vihma ei saja - vedela vee jaoks on atmosfääri rõhk liiga madal ning vesi saab eksisteerida vaid jäätunud või gaasilisel kujul, muutudes ühest teiseks sublimeerumise ja kondenseerumise kaudu.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar