Väike kuu ja suur kraater

Autor: Üllar Kivila Valik Cassini kosmosesondi ülesvõtteid Saturni väikesest kaaslasest nimega Mimas, mille silmatorkavaim pinnavorm on suur Herscheli kraater, nimetatud selle kuu avastaja järgi. Mimase läbimõõt on umbes 400 km ning see on üks väiksemaid omaenese raskusjõu toimel ümmarguse vormi omandanud objekte Päikesesüsteemis. 140 km läbimõõduga Herscheli kraater on seega umbes kolmandik Mimase enda läbimõõdust. Keskmäe tipp ulatub 8 km kõrgusele üle kraatripõhja ning kraatrit ümbritsev ringvall on umbes 5 km kõrgune.

Otsevaade Herscheli kraatrile.

Herscheli kraater Mimasel

Odysseuse kraater Tethysel, mis on läbimõõdu suhtes taevakehasse Herscheli kraatrist veidi suurem, kuid Tethyse suuremate mõõtmete tõttu ei paista selle topograafia nii efektselt välja. Sama kipub olema ka teiste väga suurte kraatritega suurematel kuudel või planeetidel - need on varjatud hilisemate geoloogiliste protsesside või väiksemate kattuvate pinnavormide poolt.

Herscheli kraater asub Mimase n-ö liikumissuunas, ehk kuu sellel küljel, mille suunas kuu mööda orbiiti liigub. Nagu ka meie Kuu, on Mimas Saturni suhtes loodeliselt lukustunud, näidates planeedi poole - ja seega ka liikumissuunas - alati ühte külge.

Uraani kuu Miranda, mille omapärane justkui suurtest rahnudest koosnev pind on andnud alust oletusele, et kunagi minevikus võis suur kokkupõrge selle kuu tükkideks purustada, kuid need tükid koondusid hiljem uuesti kokku. Paraku ei tea me Mirandast ega Uraani süsteemist üldiselt piisavalt palju, et seda kuigi suure kindlusega arvata.

Ilmselt ei jäänud väga palju puudu, et selle kraatri tekitanud kokkupõrge oleks võinud kogu Mimase laiali paisata. Sellest hoolimata pole Herscheli kraater läbimõõdu suhtena taevakeha enda mõõtmetesse Päikesesüsteemis sugugi kõige suurem. Suhteliselt suuremaid kraatreid leidub nii teistel Saturni kuudel (Odysseuse kraater Tethysel) kui ka meile lähemal (lõunapooluse-Aitkeni alamik meie oma Kuul või Utopia Planitia Marsil), kuid need kipuvad olema topograafiliselt vähem silmatorkavad.

Viimaks: Uraani suurtest kaaslastest lähim ning väikseim - Miranda - võib näidata, mis juhtub juhul kui väikest taevakeha tabav kokkupõrge on sedavõrd tugev, et see tükkideks lõhkuda, kuid mitte nii tugev, et suured tükid üksteisest eemale triiviks.