Kolmapäev, 20. november 2019

Saturni kuu Titan

Saturni kaugest hiidkuust Titanist on valminud esimene globaalne maakaart.
Üle 5000 kilomeetrise läbimõõduga Titan on Päikesesüsteemi suuruselt teine kaaslane (Jupiteri Ganymedese järel) ja ainus tõsiseltvõetava atmosfääriga kuu. Õigupoolest on Titani ümbritsev atmosfäär Maa omast isegi poole võrra tihedam, koosnedes peaaegu täielikult lämmastikust (+mõni protsent metaani). Tänu atmosfääri kõrgele rõhule on Titan Maa järel ainus teadaolev taevakeha, mille pinnal saab aine eksiteerida vedelal kujul, sadada vihmana taevast ning moodustada järvi ja meresid. Vee rolli täidab Titanil siiski metaan ehk maagaas.
Titan nähtavas valguses Cassini vahendusel.
Et kõikvõimalike orgaanilisi ühendeid* sisaldav vedelik on keerukate keemiliste protsesside toimumiseks parem keskkond kui mõni muu levinum ainevorm, peetakse Titani üheks potentsiaalselt elu tekkeks sobivaks paigaks. Seda enam, et mõned planeediteadlased arvavad, et selle koore all loksub vedelas olekus ookean, mida soojendavad kuu ja planeedi vahelised loodejõud. Muidugi oletatav elu oleks sealsete ekstreemsete tingimuste (pinnatemperatuur -180) tõttu meile tuttavast väga erinev.
Titani on viimase poole sajandi jooksul uuritud kokku nelja kosmosesondi poolt. Esmakordselt pildistas selle nähtavas valguses ühtlaselt oranžikat ja läbipaistmatut pilvkatet 1979. aastal Pioneer 11. Kahel järgneval aastal külastasid seda kuulsad Voyageri sondid. 2004. aastal jõudis Saturni orbiidile Cassini sond, mis lisaks ligi sajale möödalennule Titanist heitis sinna pisema Huygensi maanduri. Teel pinna suunas pildistas Huygens ilmselt veejääst koosnevaid heledaid kõrgendike ning neist algavaid tumedaid metaanist ja etaanist jõgesid. Õnnelikult maandudes tegi ta tulnuklikust maastikust ka paar "lähivõtet". Sellega suudeti ellu viia kaugeim maandumine taevakehal, mis asub meist ligi 1,5 miljardi kilomeetri kaugusel (10x kaugemal kui Päike Maast).
Vastvalminud kaart Titani pinnavormidest:

Sinine - järved
Punane - kraatrid
Lilla - düünid
Kollane - kõrgustikud
Roosa - tetoonilise aktiivsuse poolt mõjutatud alad
Roheline - tasandikud
Praeguse arusaamade kohaselt arvatakse, et Titani atmosfääri ülemistes kihtides moodustuvad UV-kiirguse mõjul keerukad orgaanilised ühendid, mis sajavad vihmana pinnale ning jooksevad jõgedena tasandikele, kus need miljonite aastate jooksul ladestuvad (ja võib olla vajuvad aeglaselt sügavamal asuvasse ookeani). Selles protsessis mängib peamist rolli metaan, mis sarnadelt veega Maal Titani atmosfääris ringleb.
Vastvalminud kaart, mille koostamiseks kasutati peamiselt Cassini radarit, kujutab Titani mägedest, järvedest, ookeanidest ja kraatritest liigendatud pinnamoodi. Kuu ekvaatori piirkondades laiutavad düünid, mis on tuule poolt vormitud mitte liivast, vaid orgaanilisest "lumest".
Titani pinnal tehtud foto. Nähtavad kivikesed on tõenäoliselt veejääst. Tumedat varjundit annavad erinevad orgaanilised ühendid.
Tulevikus loodetakse Titani uurima saata lennuvõimeline kulgur nimega Dragonfly ning välja on käidud idee pisikesest allveelaevast, mis sealsetes metaanimeredes ringi sõidaks. Hetkel on need aga veel kõigest joonised paberil.
Cassini möödalennu käigus pildistatud Titani pind polariseeritud infrapunas.
*orgaaniline ühend - tegemist ei ole ilmtingimata elusa aine või selle jäägiga. Orgaaniliseks ühendiks nimetatakse ühendeid, mille koosseisus on süsinik.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar