Teisipäev, 12. mai 2020

Leiti kiirete raadiopursete (FRB) võimalik allikas

Kiired Raadiopursked (Fast Radio Bursts – FRB) on lühikesed ja väga intensiivsed raadiolainete pursked, mille kestvus on kõigest mõni millisekund. Esimene FRB signaal tuvastati 2007. aastal. Aastal 2017 kasutusele võetud CHIME (Canadian Hydrogen Intensity Mapping Experiment) raadioteleskoop Kanadas, mis on FRB tuvastamiseks spetsiaalselt disainitud, suurendas oluliselt kinni püütud raadiopursete arvu. Siiani on signaale tuvastatud väga kaugelt, väljastpoolt meie galaktikat ja justkui igast suunast, aga nende täpne päritolu on seni teadmata, pakutud on näiteks neutrontähti ning ka supernoovasi. 28. aprillil 2020 tuvastati esimest korda FRB signaal meie enda Linnutee galaktikast, kõigest 30 000 valgusaasta kauguselt.
CHIME raadioteleskoop Kanadas.
Päev enne seda tuvastas gammakiirgusi jahtiv kosmoseteleskoop Swift Burst Alert Telescope jadamisi gammakiirguspurskeid samast punktist. Astronoomiline lähedus annab täpsemad tulemused ja samuti on võimalik määrata allika täpne asukoht. Gammakiirgus seostati juba tuntud tähejäänukiga SGR 1935+2154, mis genereerib aegajalt gammapurskeid. Lisaks tuvastati maapealsete ja kosmoseteleskoopide abil täpselt samal ajal samast punktis veel lisaks kõrge energiaga röntgenkiirguspurse. Varem ei ole kiireid raadiopurskeid ei gamma- ega röntgenkiirgusega seostatud.
Me teame, et röntgen- ja gammakiirguspursked on tavaline nähtus ühe erilise objekti puhul. Selleks on magnetar. Hästi lühidalt öeldes on magnetar neutrontähe ergastatud olek kestvusega kõigest 10 000 aastat, sel ajal on magnetari pöörlemine kiirem ja magnetväli u 1000 korda tugevam kui tavalisel neutrontähel, kuni 10¹⁵ Gaussi. Maa magnetvälja tugevus on võrdluseks 0,5, Päikesel keskmisel 1 ja suure päikeselaigu näit võib olla kuni 4000 Gaussi. Maal on tehislikult suudetud luua magnet tugevusega 45 000 Gaussi. Magnetaril siis 1000000000000000 Gaussi. Kuigi neutrontähtede sees on füüsika veelgi keerulisem, kui näiteks meie enda kodutähe sees toimuv, siis üheks teooriaks on, et FRB tekib „tähevärina“ käigus, kus gravitatsiooni ja magnetismi võitluses vabaneb neutrontähe pinnalt päikesepursetega sarnane energialont, mida meie tuvastame kiire raadiopurskena.
On see võimalik? Võib olla. Astronoomid ei torma veel kinnitama, et FRB pärinevad ainult magnetaridest. Kui võrrelda seda varasemate FRB-dega, on CHIME tuvastatud signaal suhteliselt nõrk, kuid siiski piisavalt tugev, et seda registreerida kusagil teises kaugemas galaktikas. Kindlasti ei saa väita, et magnetarid on ainuke allikas FRB-dele, on leitud ka teistsuguseid signaale, mis näiteks korduvad kaootiliselt või üks hiljuti avastatud FRB kordub 16 päevase tsüklina. Erinevad teadlaste rühmad tegelevad praegu andmete analüüsimisega, et aru saada, kas tuvastatud lained ühilduvad varasemalt uuritud kiirete raadiopursete profiiliga. Kindlasti on tehtud põnev samm edasi selle salapärase nähtuse uurimisel ja kui jätkuv jälgmine ja andmete analüüs näitab, et magnetar SGR 1935+2154 on FRB allikas, on üks astronoomia suurtest mõistatustest vähemalt osaliselt lahendatud.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar