Plaanide kohaselt peaks juba nädala pärast avanema nädalane stardiaken ühele viimaste aastakümnete oodatuimale missioonile, mille eesmärgiks on viia inimesed peale enam kui poolesaja aasta pikkust pausi Maa lähiorbiidist kaugemale* ja tagasi Kuu juurde. Mitte küll veel seal maanduma. Nii kaugele meie koduplaneedist reisisid viimati 1972. aasta detsembris Apollo 17 astronaudid Gene Cernan, Harrison Schmitt ja Ronald Evans.
Artemis II nime kandev missioon on NASA järgmise põlvkonna kuuraketiks ristitud SLS-i teine lend** ja selle esimene mehitatud lend. Peaaegu sada meetrit kõrge raketi abil Kuu suunas lennutatud Orioni kapsli reisijateks on valitud USA astronaudid Reid Wiseman, Victor Glover, Christina Koch ning Kanada Kosmoseagentuuri astronaut Jeremy Hansen. Seltskond on võrdlemisi kirju ja seda mitte päris kogemata. Kui kõik läheb hästi, siis saab lend kirja kolm ajaloolist "esimest". Nendeks on Kuu lähiümbrust esimesena külastanud naine (Koch), esimene mustanahaline (Glover) ja esimene mitte-ameeriklane (Hansen). Viimase jaoks on tegemist üldse esimese kosmoselennuga.
 |
| Artemis II meeskond: Vasakult Christina Koch, Victor Glover, Jeremy Hansen. Keskel ees missiooni komandör Reid Wiseman. Allikas: NASA |
 |
| 98 meetrit kõrge SLS ehk Space Launch System rakett stardiplatvormil 39B. Allikas: Wikipedia |
Missiooni kavaks on väga lühidalt startida Maalt, lennata ümber Kuu ning turvaliselt naaseda. Orbiidile ümber Kuu seekord ei jääda. Kapsli teekonnaks on valitud kõige lollikindlam nii-nimetatud vabanaasmise trajektoor. See tähendab, et kapsel kiirendatakse Maa orbiidilt sellises suunas ja kiirusele, et Kuu gravitatsioon ise selle trajektoori täpselt selliseks kõverdab, et kapsel tagasi Maa suunas kukuks. Sellise lähenemise eeliseks on, et ära jääb kapsli pidurdamine Kuu orbiidi saavutamiseks ning selle järgnev kiirendamine tagasi Maa juurde jõudmiseks.
Lähimas punktis möödub Orioni kapsel ja neli selle reisijat 6513 kilomeetri kauguselt Kuu pinnast. Missiooni pikkuseks on kokku 10 päeva. Maandub Orioni kapsel plaanide kohaselt sarnaselt Apollo missioonidele Vaikses Ookeanis, kus seda ootavad spetsiaalsed päästelaevad. Kui välja arvata vabanaasmise trajektoori kasutamine, on kogu asi väga sarnane 1968. aasta jõulude ajal startinud Apollo 8 missioonile, mille käigus külastasid astronaudid Frank Borman, Jim Lovell ja William Anders esimeste inimestena Kuu ümbrust. Toona tehti enne Maa poole tagasi suundumist Kuu ümber ka 10 orbiiti.
Päris kõiki detaile Artemis II missiooni kohta ei hakka välja tooma, sest neid on lihtsalt liiga palju. Eks neid üritame jõudumööda kajastada ka jooksvalt. Esialgu on NASA teatanud, et kõige varasemalt võib start toimuda 5ndal veebruaril, kuid enne seda peab stardiplatvormile transporditud ja püstitatud SLS rakett läbima testi, mille käigus selle kütusepaagid täidetakse ning läbi mängitakase terve stardieelne protokoll. Kui selle käigus peaks esinema mingeid probleeme, siis viibib start peaaegu kindlasti. Igatahes hetkel viibivad neli astronauti juba kahenädalases karantiinis, välistamaks missiooni toimumise ajaks haigestumist mõnda viirusnakkusesse.
Artemis III missioon peaks 2027. aasta keskel nägema ette juba maandumist Kuul.
*Kui viimased 53 aastat on mehitatud kosmosereisid viinud inimesed reeglina mõnesaja kilomeetri kõrgusele meie planeedi pinnast, siis Kuu kaugus Maast on keskmiselt 384 400 kilomeetrit. Kui Maa kahandada korvpalli suuruseks, siis näiteks Rahvusvaheline Kosmosejaam tiirleks selle pinnast 8 millimeetri kõrgusel. Samas mõõtkavas umbes apelsini mõõtu Kuu asuks sellest Maa-korvpallist 7,2 meetri kaugusel. Kuu on tegelikult päris kaugel.
**Artemis I oli 2022. aasta novembris toimunud mehitamata missioon, mis saatis Orioni kapsli esmakordselt ümber Kuu.
 |
| Maa ja Kuu tegelik (mõõtkavaline) vahemaa. |
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar