Autor: Üllar Kivila
Tänavu septembris möödus 180 aastat Päikesesüsteemi seni kaugeima teadaoleva planeedi Neptuuni avastamisest 1846. aastal. Et Neptuuni orbiidi periood ümber Päikese on veidi alla 165 aasta, täitus alles 2011. aasta juulis selle planeedi esimene aastaring ümber Päikese alates selle avastamisest.
Kui Neptuuni avastanud astronoomid ning isegi nende mitmendat põlve järglased pidid kuni kosmosesondide ajastuni piirduma vaid pisikese sinaka ketta vaatlemisega, millel mingeid eristatavaid detaile näha polnud, siis viimaste aastate tehnika areng on võimaldanud isegi amatöörastronoomidel Neptuuni atmosfääris suuremaid pilvemoodustisi eristada. Võrreldes detailidega, mida saab eristada palju suurematel ja lähematel planeetidel, pole see vaade küll eriti muljetavaldav, kuid annab head aimu Neptuuni kaugusest meist. Maalt vaadates paistab Neptuun ainult veidi suurem kui Jupiteri ümber tiirutavad neli suuremat Galilei kuud, kuid oma suure kauguse tõttu Päikesest paistab planeet neist kuni 10 korda vähem heledana.
See aegvõte näitab Neptuuni pöörlemist ning planeedi suurima kuu Tritoni tiirlemist umbes kolme tunni jooksul. Astrofotograaf Aiken Ji kasutas selle jäädvustamiseks Celestroni 9,25 tolli, ehk 23 cm läbimõõduga peegelteleskoopi. Huvitava kokkusattumuse ning praktilise võrdlusena on see peaaegu täpselt sama suur kui Berliini observatooriumi 9-tolline refraktor, millega Johann Gottfried Galle esimest korda Neptuuni planeedina tuvastas.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar